Saaremaa rapsipõldudele on ilmunud uued kahjurid – kapsaliblikas ja öölane (3)

Saaremaa rapsipõldudele on ilmunud uued kahjurid – kapsaliblikas ja öölane

AJALOOLINE HETK: Rapsipõldudele on tekkinud uued röövikud. Foto on tehtud Kaarma vallas.
Foto: Egon Ligi

Saaremaa rapsipõldudel teevad tänavu pahandust kapsaliblikas ja öölane, keda siinsetel rapsipõldudel tavapäraselt ei kohta.

Valjala taluniku Jaan Singi sõnul on rapsi kokkuostjad hoiatanud sel suvel kapsakoi eest, kes mitmel pool Eestis rapsi kahjustab. “Kohalikud vaatlused kinnitavad, et see on tõepoolest nii ka Saaremaal,” lausus Sink, kes ei ole kapsaliblikaid rapsipõllul varem täheldanud.

Jaan Singi sõnul hammustavad kapsaliblikad kõdrale augu sisse, mispeale kõder tõmbub kõveraks. Seevastu lehetäid Singi väitel sel aastal põllukultuure Saaremaal ei kimbuta. “Sellevõrra pääseme kergemalt, seda küll mitte rahalises mõttes, sest preparaat on ammu tellitud,” lisas ta.
Ka Orissaare taluniku Aarne Põri rapsipõllul ilmutasid end tänavu esmakordselt kapsaliblika röövikud, kes on ühel tema põllul hävitanud hinnanguliselt veerandi saagist.

Samas võib röövikute ohvriks langenud põllu naabruses olla teine põld putukatest täiesti puhas, mingit seletust rööviku valikulisele käitumisele ei osanud talunik anda. Siiski võib Põri sõnul täheldada, et kuivades kohtades on kahjustused suuremad kui sügavamate muldade peal.
Aarne Põri tunnistas, et päris oma tarkusega ta uut röövikut rapsipõllul ära tunda ei osanud, niidiotsa juhatas kätte lepingupartner Baltic Agrost. Rapsikasvataja sõnul on ta kahjureid ka pritsinud, kuid pole üldsegi kindel, kas mürgi toimest saadav kasu kaalub üles traktoriga meetrikõrguses rapsis mütates taimedele tekitatud kahju.

Põllumajandusameti Saare keskuse peainspektor Maie Hõbenael ütles, et avastas nädala algul Kaarma vallas ühe rapsipõllu, kus olid peal nii kapsaliblika kui ka öölase röövikud ning umbes 35 protsenti põllust oli saanud kahjustada. Hõbenael tunnistas, et tegemist on Saaremaa oludes erandliku nähtusega, sest oma 29-aastase tööstaaži juures pole ta kapsaliblikat veel kordagi rapsikahjurina kohanud. “Seal on mitmeid isendeid, mitmes arengujärgus ja värvitoonis ning tavaliselt öise eluviisiga öölane tegutseb seal praegu väga aplalt,” rääkis peainspektor, kellele jäi samuti silma, et kahjurid võtavad põlde ette üsnagi valikuliselt.

Jõgeva sordiaretuse instituudi direktori Mati Koppeli sõnul on kapsaliblika arvukus sel aastal tavalisest suurem ja rapsipõldudele on nad läinud ilmselt seetõttu, et neil ei ole söömiseks piisavalt kapsast ja kaalikat. Varem ei ole kapsaliblikaid rapsile teadaolevalt kahju teinud.
Koppel selgitas, et kõigil putukatel on oma arengutsükkel, mille vältel nende arvukus teatud aastate tagant suureneb ja mistõttu on vaja uusi söödamaid. Arvukuse tõusule järgneb looduses reeglina arvukuse kahanemine ja siis kahjustused vähenevad.

Ka Eesti maaülikooli taimekaitse osakonna juhataja professor Marika Mänd rääkis, et toidunappuse korral võivad putukad üle minna sellistele toidutaimedele, mida nad tavaliselt ei söö. Tänavune hästi soe ja kuiv suvi on väga soodus putukate arenguks ja putukaid on väga palju.
Samas on kirjandusest teada, et putukad võivad väga kiiresti oma toidutaime vahetada ja vanast toidutaimest üldse loobuda. Kõige tuntum sellelaadne näide on kartulimardikas, kes algselt elutses teiste maavitsaliste peal. Kas kartulikasvatuse arengu või mõnel muul põhjusel kolisid mardikad üle kartuli peale ning muutusid palju suuremateks ja agressiivsemateks. Niisuguseid liigitekke võimalusi täheldatakse tänapäeval just eriti taimtoiduliste putukate puhul, osutas Mänd.

Loodus üllatab uute krutskitega

Mati Koppeli sõnul ei ole kapsaliblika ilmumine rapsipõllule tänavu sugugi ainus uudis taimekaitse valdkonnast. Kuumusele eelnes juunikuus rohkelt sademeid ja siis tuli mitmelt poolt Lõuna- ja Kesk- Eestist teateid tigude ja nälkjate kahjustustest rapsil, mida on seni täheldatud küll Lätis ja Leedus, kuid Eestis vaid paaril üksikul korral kaks aastat tagasi. Ka teraviljade viirushaigusi on sel aastal tavalisest rohkem. Seni on viirused piirdunud eelkõige kaeraga, vähem ka talinisuga, ent sel aastal oli viirus odra kallal. Viirushaigus nägi välja nii, et põldudel olid juunikuus kollaseks muutunud vilja laigud.

Koppeli sõnul tekkis viirus sellest, et mai keskpaiga kuumaperioodil nakatasid teraviljaviirust kandvad lehetäid noori taimi. Haigus ise lõi välja juuni esimeses dekaadis ning viiruse tõttu sai haiguse levikualadel kahjustada 10–15 protsenti saagist.
Marika Mänd tõi omalt poolt näite, kuidas veel 2000. aastate alguses olid sellised lilled nagu päevaliiliad kahjuritest täiesti puutumata. Nüüd on nende peale tulnud uus kahjur – pahksääsk.

Lillede õied ei avane enam ja kogu õieilu on kadunud. Uued kahjurid ja neist tulenevad haigused on rünnanud ka vahtraid. Osaliselt on uute kahjurite tekke põhjuseks kliima soojenemine, ka tuuakse kahjureid sisse uute iluaiandustaimedega. Päris uus nähtus on vallandunud USA-s, kus rapsi on asunud ründama rohulutikad. “Terves maailmas on neid probleeme, see ei ole iseloomulik ainult meile,” ütles Marika Mänd.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 379 korda, sh täna 1)