Mändjala küla ajalugu jääb arvutisse (2)

Mändjala küla ajalugu jääb arvutisse

TEKITAB SEGADUST: Isikuandmete kaitse seadus tekitab segadust nii ajaloo- kui ka suguvõsauurijates. Kuna kohtu poole pöördumise pretsedenti pole, siis ei oska ka asjaomased ametnikud seadusepügalaid üheselt hinnata. Igal juhul on selgemast selgem, et elava inimese raamatusse panek nõuab tema nõusolekut.
Fotolavastus: Egon Ligi / Raul Vinni

Nasva mehe Kalle Kesküla arvutis seisab Mändjala küla ajalugu, suur töö, mille avaldamine on küsimärgi all. Lähtudes isikuandmete kaitse seadusest peaks autor saama enne oma töö avaldamist kõigilt inimestelt, kes on tema uuringus ära mainitud, nõusoleku selle kohta, et neist võib kirjutada.

“Kuna inimesed on mööda maailma laiali, kes Kanadas, kes Austraalias, kes Rootsis, siis jääb see tegemata,” on Kesküla nõutu. Lisaks siunab ta sama isikuandmete kaitse seadust suguvõsade uurimise takistamise eest, sest arhiivides on juurdepääsupiirangud nii elavate inimeste kui ka vähem kui 30 aastat surnud olnud isikute osas. Andmed saab kätte vaid perekonna nõusolekul.

Läinud aastal ilmunud raamatu “Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972–1987” autor Arvo Pesti käis nõusolekute saamise jada rahvusarhiivi (kui teose väljaandja) nõudmisel läbi. “Kui ma oleksin raamatu ise välja andnud, poleks seda teinud,” tunnistas Pesti Saarte Häälele, mainides, et nõusolekut küsis ta siiski vaid n-ö peategelastelt.

“Olen rääkinud advokaadiga ja tema ütles, et kuna praeguseks ei ole pretsedenti loodud, st keegi ei ole veel kedagi isikuandmete avaldamise eest kohtusse kaevanud, siis ei teatagi täpselt, kuidas asju lahendada, tegemist on tõelise uue aja seadusega. “Eks seda seadust annab ka mitmeti tõlgendada, sest teadustööd võib teha ilma nõusolekuta,” märkis Pesti, kes teab, et kevadel alustas tööd komisjon seaduse ümbertegemiseks. Kaugele see komisjon oma töödega jõudnud on, Pesti ei teadnud.

Andmekaitseinspektsiooni avalike suhete nõunik Elsa Neeme seevastu toonitas, et väide, nagu takistaks isikuandmete kaitse seadus küla ajaloo uurimist või sellest kirjutamist, on vale, samuti on tema sõnul müüt jutt andmekaitselistest piirangutest suguvõsa uurimisel.
Samas tõi Neeme välja, et isikuandmete kaitse seaduse nõudeid ei kohaldata, kui suguvõsaandmestikku kogutakse ja kasutatakse suguvõsa sees isiklikul otstarbel.

“Samuti ei pea oma suguvõsa uurimisel küsima andmete töötlemiseks nõusolekut nendelt, kelle andmeid töödeldakse,” täpsustas Neeme, lisades, et mullu koostas inspektsioon suguvõsauurijate töö hõlbustamiseks ka juhise, mis lähtub põhimõttest, et inimesel on õigustatud huvi teada oma päritolu, esivanemaid ja sugulasi. “Nii isikuandmete kaitse seadus kui ka eelneva nõusoleku küsimise nõue kohaldub vaid juhul, kui andmestikku soovitakse avaldada internetis või kasutada ärilistel eesmärkidel,” märkis ta.

Mis puutub aga küla ajaloo uurimisse, siis on inspektsioon seisukohal, et kui kasutatakse avalikest allikatest pärinevaid andmeid ja surnud külaelanike osas tuuakse välja vaid ees- ja perenimi koos sünni- ja surmafakti ning -ajaga, pole põhjust selliste andmete avaldamiseks kadunukese pärijailt nõusolekut küsida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 83 korda, sh täna 1)