Hukkunud piraadilaeva mälestuseks (2)

Hukkunud piraadilaeva mälestuseks

 

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse kohaselt tuleb alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Kahtlemata on üks kõikide laste huvidest see, et neil oleks palju ja vahvaid mängimise kohti. Just sellest põhimõttest sai Kuressaare Ristiku lasteaia hooviala kavandamisel omal ajal ka lähtutud. Aeg selleks oli ka erakordselt soodne. Oli ju linn ilma jäänud KOIT-kava rahast, milles saamiseks esitatud taotlus lähtus eelprojektist ja ehitusbuumi aegsetest hinnapakkumistest.

Seejärel, nüüd juba nn masu ajal saadi siiski heakskiit lasteaia ehitamise rahastamiseks. Samas olid aga ehitushinnad, võrreldes rahataotluse esitamise aegadega, oluliselt vähenenud, kuid n-ö kontrollarv, mille sisse pidi lasteaia ehitus mahtuma, oli ikka sama. See andiski suure võimaluse kavandada lasteaia hoovialale põhiprojekti koostamise käigus väga uhkeid ja rohkete mänguvõimalustega atraktsioone, ja seda võimalust ei jätnud me kasutamata.

Mis on samaväärne?

Paraku oli aga nii oma kogemustest kui ka teiste Eesti linnade praktikast teada, et mänguväljakute ehitamise korral kasutavad ehitajad riigihangete seaduses sätestatud õigust “asendada projektis toodud atraktsioone samaväärsetega” väga uljalt ja samaväärsuse mõistet väga tugevalt enda kasuks väänates.

Milline mänguväljak on üldse teisega samaväärne? Kas see, kui ühel saab mängida ja teisel samuti, teeb need samaväärseks? Kas see, kui eri tootjate sisult täiesti erinevad mänguväljakud on pakkumisel juhtumisi täpselt samade nimetustega, teeb need mänguväljakud samaväärseiks? Kas see, kui mõlemad mänguväljakud on puidust ja neil mõlemal on kaks punaseks värvitud katusega torni, teeb need samaväärseks?

Mänguväljakute puhul tuleks samaväärsust mõõta mänguvõimalustes. Aga olulised on ka ohutus, materjal, disain ja kogu kompleksi väline atraktiivsus. Heatahtliku ja targa lähenemise korral on täitsa võimalik leida erinevate toodete hulgast samaväärseid. Tõsi, mida suurema atraktsiooniga on tegu, seda raskem see leidmine on, sest suur hulk mänguvõimalusi koos loovad sünergias täiendavaid võimalusi, ja kui siia lisada veel laste loovus, on suurte mängukomplekside täpne mänguvõimaluste ülestähendamine üsna lootusetu ettevõtmine.

Seda ohtu silmas pidades sai juba lasteaia ehituse algusest valvas oldud. Kui värskendada mälu, siis praagiti juba ehitushankes mitmed ehitajad välja just seetõttu, et nad tahtsid hoovialale paigaldada mitte neid atraktsioone, mis projektis, vaid enda valitud n-ö samaväärseid alternatiive.
Ka sel kevadel hakkas läbi tilkuma infot, et ehitaja plaanib mänguatraktsioone asendada. Korduvalt sai räägitud linnapoolse projektijuhi Urmas Sepaga, toimus mitmeid koosolekuid ja ka vähemalt kolmel linnavalitsuse nõupidamisel sai teemat käsitletud.

Linnavalitsuse 13. juuli istungil jõutigi lõpuks protokollilise otsuseni, kus kirjas, et “mänguväljak ehitada välja vastavalt hankes esitatud tingimustele, võttes arvesse Tellija poolseid asendiplaanilisi muudatusi ning riigihangete seaduse põhimõtteid”.

Palee versus Võimla

Arusaadavalt on selline otsus lasteaia ehituse tellija tahte kõige selgem väljendus ja kõik linna poolt volitatud isikud, sealhulgas ka projektijuht Urmas Sepp ja insener Ainar Viires, pidid sellest ka lähtuma. Paraku on aga reaalsus see, et seda ei tehtud. Tänaseks on need isikud kooskõlastanud mänguatraktsioonide asendused, mis mitmes positsioonis teevad täiesti nõutuks.

Millisel moel on projektijärgne Piraadilaev samaväärne asendatud Piraadilaevaga? Nime poolest? Seda küll. Millise nurga alt vaadates on projektis olev suur ronimiskeskus samaväärne selle asendusega? Või veel üks asendus: Palee versus Võimla. Kas pole esimene mitte juba pelgalt pilku peale visates asendusest oluliselt suurem ja võimalusterohkem? Rääkimata detailsest mänguvõimaluste võrdlusest.

Mündil on aga ka teine külg. Selliste asendustega hoiab ehitaja võrreldes projektijärgsete atraktsioonidega kokku minu hinnangul üle miljoni krooni. Ja see miljon või isegi rohkem hoitakse kokku kõikide Kuressaare laste mänguvõimaluste arvelt. Jah, just kõikide laste arvelt, sest vastavalt meie linnavolikogu otsusele on Kuressaare lasteaedade hoovialad lasteaia töövälisel ajal kasutuseks avatud kõigile lastele. Kurb! Kurb ja vihaseks tegev. Kellele on selline kooskõlastus peale ehitaja kasulik? Mina ei tea. Kindlasti aga mitte linnale.

Enda rahustamiseks peaksin vahest mõtlema sellele, et ehitaja pakutud ja tänaseks ka ära tellitud alternatiiv moodustab mõne nädala pärast Ristiku lasteaia hoovile igati uhke mängukompleksi, millele teiste meie lasteaedade õuealad ei küüni ligilähedalegi.
Samas on hinges äng, et ma ei suutnud Piraadilaeva eest ikka piisavalt seista. Seda maha surudes läheme me ühel ilusal oktoobrikuu päeval aga siiski kogu perega Saaremaa kõige vingemale mänguväljakule. Hukkunud piraadilaevast me sel päeval ei räägi.

Argo Kirss
abilinnapea

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 55 korda, sh täna 1)