August Mälgu mälestuseks istutati Vähikule pooppuu (1)

August Mälgu mälestuseks istutati Vähikule pooppuu

SIRGU SUUREKS, POOPPUUKENE: Kirjanik August Mälgu tütar Halliki Mälk andis Kalmer Raua (näitemängu Tson Lember taamal) ja Taavi Piirsalu (näidendis Laratsi peremees) istutatud puule korralikult kastmisvett. Foto: Aare Laine

Laupäeva õhtul võõrustasid kirjanik August Mälgu sünnitalus Vähikul Koovi külas Lümanda vallas kirjandus- ja koduloohuvilisi kirjaniku tütar Halliki Mälk ja praegune Vähiku perenaine ja Mälgu lähisugulane, Eesti esimene suhtekorraldusdoktor Kaja Tampere.

Omaaegse Eestis vägagi populaarse kirjaniku läheneva 110. sünniaastapäeva (August Mälk sündis 4. oktoobril 1900) eel on Lääne-Saaremaa kultuuritöötajad, tunnustamaks oma kodukandi suurmeest, nimetanud tänavuse aasta Mälgu aastaks.

Kirjaniku elu- ja loometeele pühendatud õhtu “Austusega August Mälgust” külalistele ulatati voldik kirjaniku elulooliste andmetega ja I Riigivolikogu 1944. aastal Rootsi emigreerunud liikme meenutustega kümnest vilja-aastast (katkendid 1972. aastal ilmunud mälestustekogumikust “Hommikust keskpäevani. Elupilte ja mälestusi”). Samuti sisaldab voldik nimekirja Mälgu näidendite teadaolevatest lavastustest Lümanda vallas ja Mälgu-festivali kava, mis kulmineerub 9. oktoobri konverentsiga “Räägime Mälgust” Lümanda kultuurimajas.

Rariteetsete fotodega voldikus on ka saarlaste mälestused kirjanikust ja August Mälgu kirjapandu merest.
Aastaid Soomes Jyväskylä ülikoolis õppejõuna töötanud saarlanna Kaja Tampere rääkis kuulajaile Vähiku talu lugu, andes ülevaate ka Vähiku vähikäigust “õitsva kolhoosikorra” ajal, kui kohalikud võimumehed andsid korralduse Rootsi põgenenud kirjaniku lapse- ja noorpõlvekodu maha lõhkuda. Nüüdne Vähiku perenaine luges ette katkendeid August Mälgu kirjadest, millest õhkus igatsust kodusaare järele ja ka rahulolu, et Vähiku pole läinud võõrastesse kätesse.

“… Muidu elan rahulikult. Töötan Stockholmi kuningliku teatri raamatukogus ja vahepeal kirjutan raamatuid nagu varemgi. Ja nii läheb elu ja aeg. … See on hea, et Vähiku koht, aed ja eluhooned on alles ja hoiate need oma jaoks. On ju hea kui sünnipaik ja -koht on ikka omade valduses,” kirjutas August Mälk Kaja emale Õilmele 16. jaanuaril 1966.
“Kui te vähegi mõtlete, siis siin ridade vahel on väga palju erinevaid diskursusi peidus. See on minu teada esimene sisulisem kontakt sinnapoole merd läinud sugulaste ja meie pere vahel,” rääkis Kaja Tampere.

Kirjaniku tütar kirjandusteaduse magister Halliki Mälk kõneles huvitavalt isa loomingulisest tegevusest. “August Mälk võttis elust kildusid ja pani neid kirjandusse sisse. Tal oli ka väga hea näitlejaanne, ümberkehastumisvõime,” ütles Halliki Mälk, illustreerides oma ettekannet konkreetsete, vahel ka üsna naljakate näidetega.

Pärast ettekandeid istutati Vähikule August Mälgu puu. Kaja Tampere sõnul valiti selleks pooppuu just sellepärast, et lapsena armastanud väike August oma kodutalus pooppuu juures mängida. Kuna see vana puu on ajahambast räsida saanud, otsustati kasvama panna uus.
Vägeva aplausi teenisid publikult Taritu ja Lümanda näitemänguseltskonna harrastusnäitlejad, kes tõid publiku ette August Mälgu näitemängu “Tson Lemberi uus elu” Helle Kesküla lavastuses.

Mälgu-õhtu finaaliks oli mõnesaja meetrine jalutuskäik Vähikult mere äärde, kus taas meenutati kirjanikku ja kanti ette tema loomingut.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 227 korda, sh täna 1)