Staadionit ja tennisehalli võib kütma hakata merepõhjasoojus

Kuressaare linnastaadion, tennisehall ja teised Väike-Roomassaare poolsaarel asuvad rajatised ja hooned võivad tulevikus saada oma kütte merepõhjast.

Väike-Roomassaare poolsaare territooriumi menetluses oleva detailplaneeringu raames tuli projektbüroo Klotoid välja soovitusega võtta poolsaare hoonete ja rajatiste kütmisel kasutusele merekollektoriga soojuspumbasüsteemil põhinev kohalik madalsoojusvõrk. Idee kohaselt saaks geotermilise energia võtta poolsaarega külgnevast Punasekivi abajast, mille põhi on kaetud 1,5 meetrise mudakihiga. Muda lagunemisprotsesside tõttu võib temperatuur merepõhjas tõusta 5–7 kraadini, mida saabki kasutada soojuste tootmiseks.

Projektbüroo Klotoid töötaja Jaan Sõmmeri sõnul said nad oma idee Soomest, kus samasugusel moel köetakse ühte Vaasa linnaosa. Punasekivi abaja, kus tulenevalt lindude pesitsusalast on inimtegevus piiratud, sobib alternatiivenergia tootmiseks suurepäraselt. Kui madalsoojusvõrgust pumbatav soojusenergia sõltub elektrienergia hinnatõusust, siis kaugkütte hind sõltub ka veel kütusehinnast ja saastetasudest. 2010. aasta esimeses poole hindade põhjal tehtud arvutuste kohaselt on Kuressaare Soojuses toodetud soojuse hind ligemale kolmandiku võrra kallim kui madalasoojusvõrgus toodetud soojuse hind. Punasekivi abajas on madalsoojusvõrgule saastevaba ja ammendamatu tasuta energiaallikas.

Lähim liitumispunkt linna kaugküttevõrguga asub Väike-Roomassaare jaoks Kuressaare lossihoovis suurtükitorni juures 1,1 km kaugusel. Kaugkütte plussid on tehnika läbiproovitus ja asjaolu, et Kuressaare Soojuse ehitatav kombijaam vajaks täiendavat koormust. Teisalt on soojustrassi vedamine lossihoovist Jaan Sõmmeri sõnul suhteliselt raske, sest lossihoov on muinsuskaitse all. Iseenesest on madalsoojusvõrgu väljaehitamise alginvesteering mõnevõrra suurem kaugkütte süsteemi alginvesteeringust, kuid arvestades lahenduse uudsust on ehk võimalik Euroopa Liidult investeeringuks toetust saada.

Kuressaare abilinnapea Kalle Koov ütles, et madalsoojusvõrgu kasutuselvõtt Väike-Roomassaare territooriumil tuleb kindlasti kaalumisele. “Vaatamata sellele, et meil on kehtestatud üks kaugkütte piirkond ja kaugkütte tootja on linna enda ettevõte, on igati mõistlik kaaluda alternatiivsete energiasüsteemide kasutuselevõttu, kui see on säästlikum,” sõnas Koov.

Väike-Roomassaare poolsaare territooriumi detailplaneeringu maa-ala suurus on ligi 35 ha ja see hõlmab enamiku Väike-Roomassaare poolsaarest, ulatudes põhjaosas lossipargini ja piki Tuule tänavat Kalda pst 1 kinnistu idapiirini.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)