Ajakirjanik arvab: See hirmutav euro… (5)

Mu tuttavad soomlased ei suutnud uskuda, kui ütlesin neile, et saame lastetoetust natuke üle 18 euro. Muidu nii rõõmsameelsed põhjanaabrid muutusid numbrit kuuldes näost valgeks ja pidasid öeldut esiti naljaks. Saades aga teada, et räägin ikka tõsiselt, vangutasid päid ja imestasid siiralt: kuidas te küll hakkama saate?

No ikka saame, ega siis ükski laps pole perre muretsetud toetussummat silmas pidades. Ning ehkki on olnud halvemaid ja paremaid aegu, pole ju lapsed paljajalu ringi käinud. Küll aga tuletas ees ootav rahavahetus mulle meelde aegu 18 aastat tagasi, mil rubladest said kroonid ning elu oli noore pere jaoks tõsine katsumus. Kuigi tööd sai rabatud varavalgest hilisööni, vahel puhkepäevadetagi, tuli ikka enne palgapäeva appi võtta leidlikkus, kuidas kodus olevatest kuivainetest pannkooke teha. No vahel ei maitsenud need kellelegi, kuid moosipurk päästis nigela maitse ning päris nälga majas just ei olnud.

Kui praegu öeldakse, et euroga hinnatõusu ei kaasne, siis seda juttu mina ei usu. Tõmmates paralleele krooni algusajaga, siis oli ju toona võimalik poereis ka 20 krooniga ette võtta. Nüüd tuleb “0” juurde kirjutada ja ikka jääb summa väikeseks. Ka kõik mu sõbrad soomlased on rääkinud, et neil tõi euro tulek küll hinnatõusu kaasa, ja seda hindade ümardamise kaudu. Nad on välja toonud ka teise nüansi, kuidas just eakad inimesed olid hädas sellega, et raha kiiresti otsa sai – nad ei osanud enam arvestada, kuidas pensipäevast pensipäevani välja tulla.

Eelpool öeldu ei tähenda kindlasti seda, et oleksin euro vastu. Ei, juba euroliitu astudes tegime me ju esimese valiku, millele järgneb nüüd teine. Küll aga paneb mind vahel õhtuti poeleti ees seistes imestama, kuidas juba nüüd on hakanud hinnad tõusma, vaikselt ja märkamatult on ühele või teisele asjale kroon-kaks juurde kirjutatud. Mina seda ei mõista, sest samal ajal on ju meie ostujõud kahanenud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 34 korda, sh täna 1)