Metssigade suur söögiisu teeb Valjala viljakasvatajad murelikuks (20)

Metssigade suur söögiisu teeb Valjala viljakasvatajad murelikuks

SIGADE NINAESINE: talunik Andres Kurgpõld sigade poolt tallatud viljapõlul.

Valjala kandi viljakasvatajad kurdavad, et metsseade laastamisretked on muutnud viljakasvatuse metsaäärsetel maadel täiesti mõttetuks.

Põllu külas elav viljakasvataja Andres Kurgpõld ütles, et sel aastal on metssigu enneolematult palju ja sead on läinud järjest julgemaks. Lisaks kõrvalistele metsaäärsetele põldudele, kus metsloomad nii või teisiti liiguvad, on sigade tegutsemispiirkond lähenenud järjest enam inimasustusele.

Laimjala vallas Randvere tee ääres näitas Kurgpõld suvinisupõldu, kus sead on peaaegu maja akende alla välja tulnud ja põllulapil korralikku hävitustööd teinud. Põllu igast servast lähevad rajad keskele kokku ja põllu keskel on maha tallatud suured platsid, kus enam kombainiga midagi võtta ei ole. Eriti tugevalt on kahjustada saanud suvinisu ja tritik ning kui need on koristatud, lähevad sead edasi odrapõldudele, kus on juba esimesed kahjustused tehtud.

“Ei olegi varsti enam sellist vilja, mis oleks kahjustamata,” sõnas Kurgpõld. Metssigade suurt arvukust näitab taluniku sõnul see, et ühe ööga on karjad korraga eri paigus ja erinevate põldude peal. “Minu meelest on see kõik viljakasvatamise väga raskeks teinud, mistõttu tuleks osal äärealadel hakata rohkem maha panema heinaseemet, rapsi ja rüpsi, mis sigadele väga ei maitse,” rääkis Andres Kurgpõld, kelle hinnangul on põllumeeste rolliks jäänud viimasel ajal sigade nuumamine jahimeeste jaoks.

Kõriska küla talunik Kaido Kirst rääkis, et kahe nädala jooksul on jahimehed tema põllul lasknud kümme siga. “Kaupa on liha näol põldudel päris palju,” sõnas Kirst. 20 ha suuruse metsaäärse talinisu põllu peal Jursi külas oli hiljaaegu korraga oma 20 kesikut, neli emist ja kümneid põrsaid. Lisaks metssigadele käivad rapsipõldudel maiustamas põdrad ja hirved, keda Kirstu sõnul pole varem sealkandis nähtud.

Kaido Kirst ütles, et möödunud aastal hävitasid metssead tal põldudel hinnanguliselt 30–40 tonni nisu. Kolme emise ja 20 põrsaga kari rullib ööga maha pool hektarit vilja. “Kaks-kolm ööd juhtuvad niimoodi käima, et keegi ei sega, siis on suur kahju juba,” tõi Kirst näite. Taluniku sõnul oli tal võrdluseks kaks seitsme hektari suurust põldu. Sigadest puutumata jäänud põllult saadi vilja neli autokoormat ning sigade kahjustatud põllult 1,5 autokoormat.

Kaarma valla Laadjala talunik Arli Saun lausus, et nende kandis on sigu sel aastal isegi nagu vähem, põhilised pahategijad on hirved, kes tambivad nisu ja on näiteks Tõrise all soos ka odra üsna korralikult ära tampinud.
Laimjala jahiseltsi esimees ja põllumajandustootja Maidu Vallik väitis, et metssigade arvukus ei ole tänavu tavalisest suurem.

Küll aga on tavapärane, et sead vilja valmimise ajal põldudele sööma tulevad. “Mul omal on ka 30 ha vilja maas ja sead käivad ka minu põldude peal, aga ma ei ütle, et see nii märkimisväärne kahju on,” rääkis kogenud jahimees. Vallik kinnitas, et jahimehed on igal öösel väljas ja kütivad nii palju, kui neile jõukohane. “Juulikuus lasime viljast 20 siga ja augustis on ka jälle kolm tükki kukkunud,” lausus Vallik.

Ehkki jahimeestel on ulukite jaoks olemas nii söödapõllud kui ka söödakohad, eelistavad sead Maidu Valliku sõnul söödakohtadele küpseks saanud viljaga põlde, eriti nisu ja tritikut.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 149 korda, sh täna 1)