Kalapüügiõiguse korraldamine jääb ka tulevikus riigi pädevusse (1)

Riik ei pea võimalikuks kalapüügiõiguse korraldamise delegeerimist piirkondlikele mittetulundusühingutele.

Vastuseks Eesti kalanduspiirkondades tegutsevate mittetulundusühingute ettepanekule teatas keskkonnaministeerium, et Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti loodusvarad rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Kalavarude piiratuse tõttu on kalandusvaldkonna võtmeküsimus kalavaru säästev kasutamine ning riigi ülesanne on õigusaktide abil luua eeldused kalavarude säästlikuks kasutamiseks, aidates püügikoormuse reguleerimise kaudu kaasa kalavarude jätkusuutlikule arengule. Seetõttu ei saa riik ka delegeerida oma ülesandeid mittetulundusühingutele, märkis keskkonnaministeerium.

Juuni keskel pöördus kaheksa kalanduspiirkonna mittetulundusühingut (teiste hulgas Saarte Kalandus) keskkonnaministeeriumi poole ettepanekutega, kus, viidates kalanduspiirkondade mittetulundusühingute mõjuvõime suurendamise vajadusele, tehti ettepanek delegeerida kalapüügiõiguse korraldamine piirkondlikele mittetulundusühingutele.

“Praegune kalapüügiseaduses välja toodud jaotamise kord viib rannakalanduse hääbumisele,” kirjutati ministeeriumile saadetud pöördumises. Kirjas mainiti, et keskusest jaotatavad kalapüügiload ei arvesta kohalikke olusid ja antakse sageli ranniku piirkonnas mitte elavatele inimestele. Sellise käitumise tulemusena lähevad ka püügist saadud tulud rannaaladelt välja ning see piirkond vaesub ja rannakülad hääbuvad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 33 korda, sh täna 1)