Kallis kodu Kallis (1)

Kallis kodu Kallis

 

Igal suvel võib Kalli külas kohata turiste, kes on Kalli ja Kaali segi ajanud. Olgu tegu üksiku saksa motomehe või poola perekonnaga, küsimus on üks: kus on kuulus Kaali järv? Veel mõned aastad tagasi nägi meie küla nn keskus nõnda välja küll, nagu oleks siia mingi taevakeha kukkunud, ehkki tegelikult on keset küla vanad savivõtuaugud. Osa kõnealusest maast on nüüdseks korda tehtud.

Kord ühele välismaa perele teed juhatades nägin nende käes kaarti, mis näitas, et Kalli külas on Kaali järv täiesti olemas. Seletasin küll, et kaart on vigane ja tegelik vaatamisväärsus asub 20 km kaugusel, aga ma ei ole kindel, et nad mind uskuma jäid ja õigesse kohta läksid.
Kalli küla asub Valjala vallas, jäädes kahe suure maantee vahele. Küla on esmamainitud 1426. aastal, kuid u 25 matmispaika, ohvrikivi ja arvukad legendid viitavad palju pikemale ajaloole.

2004. aastal moodustati Kallis külaseltsing ja hakati plaanima väärika ajalooga küla korrastamist. Samal aastal saadi väikese ootemaja rajamiseks toetust kohaliku omaalgatuse programmist. 2009. aasta kevadel asusime samast programmist saadud toetusega vanu saviauke täitma ja laiendasime ootemaja platsi. 2009. aasta KOP-i sügisvoorus kiideti heaks projekt “Mälestuskivi sõjakeerises kadunud Kalli poistele”.

Meie külavanem Arne Maripuu oli mitu aastat rääkinud mõttest kuidagi meeles pidada neid noori Kalli küla mehi, kes sõjast koju ei jõudnud. Nende nimed said ühes ristiga nüüd ka kivisse raiutud ja sel viisil jõudsid nad kodukülla tagasi.

Projekt “Kalli küla ajaloopärand – silmaga näha, kõrvaga kuulda, käega katsuda” on keskendunud mälestuskivile väärilise külaväljaku loomisele ja küla ajaloo talletamisele. Kivi kõrvale paigaldasime lipumasti ning tee äärde said infotahvel ja vanast tuuliku emapuust tehtud teeviit, millega on näidatud ajalooline külajaotus. Väljak sai ümbritsetud aiaga ja üks etapp küla korrastamisel on seega peaaegu läbitud.

17. juulil toimus järjekordne Kalli küla kokkutulek, millest võttis osa u 160 inimest. Kokkutulek algas mälestuskivi avamise ja õnnistamisega. Kivil on koduse talumaja pilt ja Marie Underi luuleread.

Valjala koguduse õpetaja Hannes Nelis ütles oma õnnistuskõnes, et need 12 noort meest elasid ajastul, mil keegi ei küsinud, mida sina tahaksid. Meie rajatud kivi ei ole sõjakeskne, vaid kodukeskne. Mälestustahvli aluskiviks sai suur raudkivi, millel külalapsed mängida armastasid. Küllap ronisid ka meie sõjaväljal hukka saanud poisid kunagi selle kivi peal.
Seejärel võisid soovijad uuele külaväljakule oma peret sümboliseeriva puu istutada. Nii sai vastrajatud plats ka haljastatud.

Loodame, et puud hoolimata siis valitsenud kuivast ja kuumast ajast kenasti kasvama hakkavad. Kokkutulekut jäävad lisaks istutatud puudele meenutama head emotsioonid ja toetavad sõnad.

Lõpetuseks kaks sissekannet külalisteraamatust: “Ma pole kunagi veel näinud siin korraga sellist hulka noori. Kalli on läinud palju ilusamaks ja üles on ehitatud vanu talukohti.” Ja “Kalli kohta on hästi öelnud üks meie külalistest – ma ei teadnudki, et Eestis veel selliseid külasid leidub! Tõepoolest, Kalli on ainulaadne!”

Kristiina Maripuu

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 121 korda, sh täna 1)