Kuressaare poisist Eestimaa edukaimaks tootmistalunikuks (2)

Kuressaare poisist Eestimaa edukaimaks tootmistalunikuks

KURESSAAREST JA RANDVEREST RANDKÜLLA: Kuressaares kasvanud Janek Mägi ja Randveres sirgunud Kai Orb on Randkülas ühise kodu loonud, kus edukalt piimakarjakasvatust edendavad.
Foto: Aare Laine

Talupidaja Janek Mägi nimi on lehelugejaile teada-tuttav. 28. juuli Saarte Hääl andis teada, et Orissaare valla Randküla Simmo-Paavli talu tunnistati Jänedal toimunud 19. Eesti talupäevadel võitjaks tootmistalude arvestuses.

“Talupidajate Janek Mägi ja Kai Orbi Simmo-Paavli talu tegeleb piimatootmisega. Talus on ehitatud uus kaasaegne vabapidamislaut, kus on loodud head pidamistingimused 155 loomale. Kasutusel on uus tehnoloogia. Kõrvaltegevusena arendatakse taluturismi,” kirjutas Ain Lember.

Eestimaa talupidajate keskliidu auhinda ja preemiat käis Jänedal vastu võtmas kogu Simmo-Paavli pere: peremees Janek, perenaine Kai ning lapsed Madis, Martin ja Margus. Juunikuus tunnustas Saaremaa liha- ja piimaühistu esmakordselt välja pandud rändauhinnaga maakonna parima kvaliteediga piima tootjaid. Toodangu mahu järgi selgitati võitjad neljas kategoorias. 250–500-tonnise toodangumahuga farmide arvestuses tunnistati võitjaks Simmo-Paavli talu.

Kaks aastat tagasi esitati Janek Mägi Saaremaa aasta põllumehe tiitli nominendiks. Randküla talunik pääses lõppvooru ja oli üks arvestatavamaid kandidaate.

Kuulsusesära ei ihalda

Kui kolmapäeva pärastlõunal Randkülla Simmo-Paavlile jõudsin, rõkkas taluõu laste kilkeist. Lisaks oma lastele võõrustas pere ka kaugemalt tulnuid. Heatujulised Janek ja Kai olid lahkesti nõus oma talu tegemistest rääkima. Vahetevahel jooksis pere pesamuna Madis emme või issi juurde midagi näitama-rääkima. Janeki vestlust lehemehega katkestasid aga tihti telefonikõned. Talu peremees on ju ennekõike tootmisjuht ja ilma mobiilsideta ei kujutaks juhtimist enam keegi ette.

“Traktori hooldaja käis ja nüüd on vaja katsetada, kas masin õigesti töötab. Majapidamises on üldse neli traktorit, mis pidevalt peavad korras olema,” selgitas ka ise tihti traktorirooli istuv Janek. Talus töötavaid traktoriste, lüpsjaid ja teisi töölisi ei nimeta peremees sulasteks, vaid kutsub lihtsalt abilisteks. “Teeme siin kõik ühtemoodi tööd, meie kahekesi ei jõua, seepärast on abilisi vaja,” selgitas vanaisalt talu pärinud Janek.

Tasapisi veeres jutt Jäneda talupäevadele ja sealt saadud tunnustusele. Kuidas üldse üle Eesti teiste talunikega võistlema pääseb? “Arvan, et Saaremaa taluliit saatis meie andmed, ja niiviisi sinna juhtusime,” ei teadnud Simmo-Paavli peremees ka ise täpselt, kuidas ta talupidajate keskliidu ametnikele silma hakkas.

Jäneda talupäevadele sõitis Janek oma perega teist korda. Möödunud aastal võeti Jäneda tee esimest korda autorataste alla. Janek ja Kai ei osanud unes ka näha, et nende talu tänavu nõnda kõrgelt tunnustatakse. “Kutse me saime, aga poole sõnagagi ei märgitud, et meile tunnustust jagatakse. Muidugi oli see suur üllatus,” mainis pjedestaali kõrgemale astmele tõusnud talumees.

Seekordsel Jäneda sõidul ühitati meeldiv kasulikuga. “Meil oli teine eesmärk ka. Käisime Järvamaal ühte söödavarumismasinat vaatamas. Ühendasime töö ja puhkuse,” ütles Janek Mägi.

Kogemusi Soomest, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest

Kuressaare poisina veetis Janek Mägi kõik koolivaheajad ja tihti ka nädalavahetused Randkülas vanaisa talus. Maatöö ja maaelu üldse hakkasid Janekile nii meeldima, et suuremaks sirgudes ei olnud otsust raske teha – talupidajaks ja ainult selleks. Talupidamist on Janek käinud õppimas Soomes, Rootsis ja Ameerika Ühendriikides. Igalt poolt tuli ta tagasi suure kogemustepagasiga.

Kaasale Kaile pole talutöö võõras. Praegu hoolitseb tema vasikate eest. Aed, lillepeenrad, köögiviljaaed ja muud kodused toimetused on perenaise hooleks. “Esialgu ei olnud meil mingit kindlat sihti, mis suunas tootmist arendama hakata. Talus olid sead, lambad, kanad, kuked, lehmad, tegelesime viljakasvatusega ja muude kõikvõimalike talutöödega.

Ühendriikides tööl olles tekkis mõte, et võiksin ka kodus piimakarja pidama hakata. Kõige rohkem sai aga ikkagi rootslaste talumajapidamisest “maha kirjutada”. Meil on enam-vähem ühesugune kliima. Ameerikas püüti aga olemasoleva tehnikaga maksimum välja pigistada. Töötasin talus, kus oli 75 lüpsilehma. Majandustulemused olid aga muidugi paremad seal, kus oli sadu loomi,” analüüsis Janek kogetut.

Esimene “välislähetus” oli Janekil 1992. aasta Soome. “Eesti NSV-st läksin Soome ja sealt tagasi tulin Eesti Vabariiki. Soomes oli kõik ilus ja kena, aga majanduslikku mõtlemist seal töötamine veel ei andnud. Ameerikas aga uurisin juba just seda, kuidas taluga alustamine käib,” rääkis Janek.

Kodutalus hakkas Janek lüpsikarjaga sihikindlalt tegelema 1998. aastal. Alustas 5–6 lehmaga. Praegu on põhikarjas 75 looma, lisaks vasikad, mullikad ja lihaveised. “See võttis ikka aega, kuni kümne lehmani jõudsime,” nentis Janek muiates.

Nüüdseks on ta omandanud talupidamiseks euroliidu tingimustes kõik vajalikud teadmised ja oskused. Samm-sammult on ta oma majapidamist edendanud. Toetused on aidanud tootmistegevust arendada. Janeki sõnul on just nüansid määravad. Kõik asjad tuleb endale detailideni selgeks teha.
Simmo-Paavli peremees peab väga tähtsaks koostööd. Kuigi konkurents on edasiviiv jõud, ei pea omavahel konkureerivad saarlastest talunikud teadmisi ja kogemusi kiivalt enese jaoks vaka all.

Kui keegi saab lähikonnas mingi uue seadme, siis tulevad kõik uudistama ja hindama. Simmo-Paavli on ka mahetalu, kus panustatakse keskkonnasõbralikule tootmisele. Talunik jagas kiidusõnu Saaremaa piimatööstusele. Töötlemisettevõte pole tootjaid kunagi hätta jätnud. Piimaraha saavad tootjad alati õigeaegselt kätte. See on taganud ühtlase tasakaalustatud arengu.

“Taluniku jaoks on koostööpartnerid väga olulised. Meil on superhea piimatööstus, kes meile igas kuus maksab kaks korda piimaraha. Nii ei ole meil mingisugust muret, et mingi liising hilineb, et satuksime maksude maksmisel musta nimekirja jne. Meil on ka väga head nõustajad, kellelt saad alati nõu küsida,” kirjeldas talunik olukorda.

Kirjutamata ei saa jätta sedagi, et taluõu näeb väga kena välja. Uhked kiviaiad, pügatud muru, lillepeenrad. Janeki vanaisa sepikodagi on töökorras, ainult pole, kes sepatööd teeks. Üks on selge, üleriigiline esikoht läks õigesse kohta – tugevale saare noorperele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 493 korda, sh täna 1)