Saaremaa geopargi strateegia koostajad on teada

Saaremaa geopargi strateegia koostajad on teada

TEADUSKONVERENTSIDE PAIK KAALI: Akadeemik Anto Raukas on Kaalis iga-aastane külaline. Eile pidas ta ettekande geopargi tähtsusest.
Foto: Aare Laine

Eile Kaali külastuskeskuses toimunud teaduskonverentsil “Saaremaa-Silurimaa looduse, ajaloo ja pärandkultuuri radadel” avalikustati Saaremaa omavalitsuste liidu välja kuulutatud geopargi strateegia väljatöötamise hinnapakkumise võitja. Selleks osutusid MTÜ Geoguide Baltoscandia ja OÜ Geomeedia.

“Ma arvan, et nüüd hakkab asi kiiresti minema. Miks just Saaremaal on geoparki hea teha? Siin on kompaktne territoorium. Geoparkidel peab olema oluline, rahvusvaheliselt tähtis geotoop. Pole mingisugust kahtlust, et Kaali meteoriidikraatrid on maailmatasemel. Peale selle on Saaremaal palju arheoloogilisi ja kultuurilisi vaatamisväärsusi,” märkis teaduskonverentsil ettekande teinud akadeemik Anto Raukas.

Akadeemiku sõnul ei tehta geoparki teadlaste rõõmuks, vaid selleks, et see aitaks kaasa Saarmaa majanduse edenemisele, ja seda eeskätt turismi kaudu. Strateegia näeb ette meetmed nii geoloogiliste kui ka kultuuriväärtuste kaitseks ja säilitamiseks ning geoloogiateaduste, üldse maateaduste õpetamiseks ja keskkonnateadlikkuse süvendamiseks. Nende eesmärkide elluviimiseks peaks olema ka geopargi keskus.

“Kui me vaatame, mis on Saaremaa uhkemad kohad – jätame Kuressaare kõrvale –, siis need on Kaali ja Panga pank, kuhu võiks rajada loodushariduse keskuse. Kahjuks ei saanud Panga projekt sel aastal KIK-ist toetust. Loodan, et järgmisel aastal saab see teoks. Ilma korraliku keskuseta on raske tegevust edendada,” arutles Anto Raukas.

Akadeemiku väitel arvavad paljud, et geopark kuulub looduskaitsealade hulka. Tegelikult see nii ei ole. Geopark ei kuulu looduskaitsealade võrgustikku. Geopargi põhiline eesmärk on kohaliku majanduse edendamine, kasutades selleks ära piirkonna loodus- ja kultuuriväärtusi. Saaremaal on suhteliselt väikesele territooriumile koondunud väga palju kultuuri- ja arheoloogilisi objekte.

“Saaremaa on tuntud ka oma alvarite poolest. Alvareid on ju maailmas väga vähe. Vähe on ka inimesi, kes alvari tähendust teavad. Ja rabad! Ma olen käinud Hollandi teadlasega rabas. Ta paneb laudteele põlvili ja uurib taimestikku, endal pisarad silmis, öeldes: ma ei uskunud, et maailmas võib olla midagi nii ilusat! Selliseid paiku, kuhu loodushuvilistega minna, on Saaremaal väga palju,” teavitas akadeemik Raukas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 57 korda, sh täna 1)