Mahetootmisest loobunud taluniku karja piimatoodang on tõusuteel (13)

Mahetootmisest loobunud taluniku karja piimatoodang on tõusuteel

Foto: Äli Sammelselg

Möödunud aasta juunis mahetootjast taas tavatootjaks hakanud Salme valla talunik Anne Tiitma on oma otsusega rahul, sest aastaga on tema piimakarja toodang lehma kohta tõusnud enam kui 1000 kilo.

Suurna külas asuva Teeääre talu perenaine Anne Tiitma ütles, et mahetaluna oli tema 60 lüpsilehmaga farmi piimatoodang lehma kohta 4900 kilo aastas, nüüd lüpsavad lehmad aga juba üle 6000 kilo.
Perenaine selgitas, et üheks kaalukeeleks, mis pani tootmisviisi muutma, sai 2008. aastal kehtima hakanud nõue, mis keelas seni 10 protsendi ulatuses lubatud olnud tavasööda kasutamise mahetootmises täielikult.

“Olen aus inimene, tegin nii nagu nõuti ja piimatoodang vähenes,” sõnas Anne Tiitma. Näiteks lehm Riina, kes tavaliselt lüpsis päevas 40 kilo, hakkas pärast tavasööda kasutamise keelustamist lüpsma poole vähem.
Madala piimahinna tõttu ei saanud talu kohe pärast mahetootmisest loobumist lehmadele vajalikke lisasöötasid osta, kuid aastalõpus välja makstud toetuste najal muutus piimakarja ninaesine tublisti rammusamaks. Äsja osteti ka söödajagaja, mis tükeldab heina ja silo ning annab sööda portsjonite kaupa kätte.

Talunikule teeb heameelt, et mahetootmise lõpetamise järel on loomad palju tervemad, sest saavad söötadega kõik vajalikud toitained kätte. Kuna mahetootmises ei tohi loomadele kõiki söötasid (näiteks rapsikooki, päevalillekooki) anda, tekkis lehmadel proteiinipuudus, mis andis tagasilöögi eelkõige hea produktiivsusega lehmade osas, kellest mõni tuli lausa karjast välja arvata. Väiksema lüpsiga loomad ja ka lihaloomad elavad mahetootmise tingimustes aga ideaalselt.

Anne Tiitma sõnul plaanib tema veterinaariat õppiv tütar hakata tulevikus tegelema mahelihakarjaga. Anne Tiitma rääkis, et proteiinipuudust korvavad mahetootjad sageli ristikusiloga ja jahu sisse herneste lisamisega, kuid Teeääre talul pole piisavalt ristikupõldu ning puudub ka võimalus hernest kasvatada, kuna metssead pistavad herne lihtsalt nahka.

Karja keskmine toodang võiks Anne Tiitma sõnul tõusta maksimaalselt 7000 kiloni, sest täisratsioonilise segasööda kasutuselevõtuks puuduvad farmis tingimused. “Söödamikserist loobusin, sest mul polnud vastavat traktorit ette panna ja laut ei võimaldanud ka loomi grupeerida,” selgitas ta. Pealegi on Annel karjas lemmiklehmi, kes lüpsavad küll vähe, kuid on armsad ja targad loomad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 253 korda, sh täna 1)