Mis sai Mariest ja Lydiast?

Mis sai Mariest ja Lydiast?

LYDIA SAARLASTEGA: Lydial (keskel) on külas saarlased. Pilt on tehtud Stockholmis.
Foto: Erakogu

Aastatel 1925–1940 kuulus Saare maakonnas Naiskodukaitsesse umbes 1500 naist. Organisatsiooni likvideerimisel punavõimude poolt oli Kaitseliidu naisorganisatsioonis Saaremaal küll 900 naist, kuid liikmeskonna liikuvus oli aastate jooksul päris suur – kes lahkus elukohavahetuse, kes “vabaaja puudumise” tõttu.

Seda naisteväge juhtisid vabatahtlikud juhid, nagu see on nüüdki. Saaremaa Naiskodukaitsel oli enne okupatsiooniaega kaks esinaist, kelle saatus on olnud mõneski sarnane.

Esimene esinaine Marie Bondartschuk oli jäänud noorelt leseks ning pühendas ennast vabatahtlikule tööle (Naiskodukaitse esinaise kohalt lahkudes juhtis ta Kuressaares Punast Risti). Teine esinaine Lydia Kalm pidas mälestuste järgi õigemaks tervislikel põhjustel mitte abielluda ning tema elu täitis pärast igapäevatööd pangas ühiskondlik tegevus. Mõlemad lugupeetud daamid põgenesid 1944. aastal Rootsi, kus elasid kõrge eani ning on ka maetud võõrasse mulda.

Koostöös saarlaste päevalehega Saarte Hääl ja Stockholmis ilmuva Eesti Päevalehega oleme nõuks võtnud otsida üles inimesi, kes teavad või mäletavad või on midagi kuulnud Mariest ja Lydiast (või ka teistest naiskodukaitsjatest). Olen kindel, et meie, tänaste naiskodukaitsjate kohus on pidada kalliks meie esiemade mälestust ja jäädvustada see väärikalt.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Telli leht siit

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 41 korda, sh täna 1)