Ühte külge pidi Laimjalast (1)

Ühte külge pidi Laimjalast

 

Laimjala kant on asustatud elupaik olnud aastatuhandeid – selle tõestuseks on hulgaliselt muistsete asulate jäänuseid, muistiseid, kivikalmeid ja kultuskive. Aktiivne elanikkond on Laimjalas tegutsenud nii esimese Eesti Vabariigi kui ka nõukogude ajal. Käisime uurimas, missugust elu elatakse seal praegu – suvel 2010. Giidiks oli meile Laimjala vallavolikogu esimees ja ettevõtja Aarne Lember, kes oskab sellest kandist pajatada nii mõndagi.

Aarne Lember ootab Saarte Hääle esindust kohas, mis on tavapäraselt iga maakoha sü-
da – kohaliku poe ees. Kohe poe kõrval asub nimelt tema au ja uhkus – vastremonditud tall. Ettevõte, mille omanik on Aar-ne ise, kannab nime OÜ Asva Hobusekasvatus ja tegeleb noorte ratsutamiskoolitusega. “Suvel on siinkandis palju välismaalasi, siis sõidavad peamiselt nemad, aga üldiselt on see mõeldud ikka kohalikele,” räägib Aarne.
Asva Hobusekasvatus on tegutsenud juba paar aastat ja nüüd on loomad piisavalt vanad, et hakata neid välja õpetama ree ja saani vedamiseks. Sellel talvel on plaanis teha esimesed katsetused, kogu vajalik varustus on juba olemas. “Korjasin küla pealt vanad eestiaegsed saanid-reed kokku, nii kaua käin peale, kuni ära annavad,” viskab Aarne varustuse päritolu üle nalja.
Praegu elab Asva Hobusekasvatuse tallis 19 looma, nende hulgas ka täisvereline Inglise galopihobune Aptos. Uhke loom naudib nüüd auväärset vanaduspõlve, sest aastaid on tal juba 17, kuid oma 164 cm turjakõrgusega näeb ta endiselt suursugune välja. Tema omanik on soomlane, kellele muuhulgas kuulub ka lähedal asuv Kõiguste sadam.
Pärast hobuste patsutamist ja ekskursiooni tallis näitab
Aarne meile vallamaja. “Laimjala vald on vist ainus Saaremaal, kus on säilinud vallamaja sissepääsu kaunistavad eestiaegsed lõvikujud,” on volikogu esimees uhke. Varem asus majas Laimjala kolhoosi keskus, nüüd on aga lisaks vallamajale korda tehtud ka endine hobusetall, mis on praegu rahvamaja.
Laimjala valla teeb huvitavaks ka jahinduse suur populaarsus. “Meil on vallas 800 elanikku, neist 50 on jahimehed,” räägib Aarne. Küsimusele, kas volikogus arutatakse siis ainult jahimeeste probleeme, vastab ta naerdes, et jahimehed tulevad kõne alla ainult siis, kui metssead on jälle kuskil pahandust teinud.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Telli leht siit

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 103 korda, sh täna 1)