Ajakaja: Mõtle oma unistusele nägu

Tahame me seda endale tunnistada või ei, kuid me unistame tegelikult päris palju. Probleem on aga selles, et kas me oma unistuse alati ära tunneme. Sageli on see unistamine virisemise ja kurtmise nägu. Me ütleme oma tahtmise välja negatiivses võtmes. Sageli on meie unistused kirumise mõõtu, negatiivse maiguga. Harva ja vähesed julgevad välja öelda, et nende unistused on romantilised – et nad vahivad taevatähti, nii neid, mis püsivad, kui ka neid, mis langevad, ning lasevad siis oma peast läbi selliseid mõtteid, mida välja julged öelda vaid väga lähedasele kaaslasele. Millegipärast peetakse sellist unistamist natuke mõttetuks, sest väidetavalt see ju ei vii kuhugi…

Kuid see selleks, eks ta ole rohkem iga inimese isiklik probleem, kui ta oma unistusi ei tunnista ega neid ära tunda taha. Sundida kedagi ju ei saa. Vanasti, vene ajal sai – siis unistasime kõik võib-olla ehk kunagi saabuvast kaunist kommunismist. Kuid täna on meie unistused muutunud väga personaalseiks – veel üks näide individualiseerivast ühiskonnast.

Ja tõsiasi on ka see, et unistuste täideviimine on samuti jäetud meie endi õlule. Kuid kas me julgeme haarata ohjad oma elus ja kas söandame hakata oma unistusi realiseerima? Vahel jah, mõni julgem seda teeb. Kuid sagedasem on, et unistamise varjus hiilinud nn objektiivne paratamatus – terve nimekiri põhjusi, miks üht- või teistpidi ei saa, varjutab kogu ilu. Ja siis ei jäägi muud üle, kui kiruda ja kurta ja viriseda.

Aga kas te olete kunagi ka sügavamalt asja üle järele mõelnud? Unistamine on tegelikult midagi palju enamat, kui me endale tunnistada tahame. Unistamine on tegelikult meie elule formaadi andmine – mis kujul me seda aega siin maamuna peal kulutame? Millistes mõõtmetes ja paigutustes me seda realiseerime? Kuidas me seda teadlikult disainime? Või laseme hoopis kellelgi teisel neid asju enda eest korraldada?

August on inspireeriv oma tähistaevaga. Ja meel puhkuse järel helge. Võtke siis see hetk endale, istuge selgel augustiõhtul õuemurule või trepile ja mõelge oma unistustele nägu, et teda saaks ära tunda. Seda saame iseenda jaoks teha ju küll. Äkki läheb siis elu meie ümber ilusamaks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)