Vähismugeldaja pääses puhta nahaga (13)

Vähismugeldaja pääses puhta nahaga

TEKITAVAD KIUSATUST: Alatasa on kuulda kaabakatest, kes tahavad vähkide “abiga” veidi rikkamaks saada.
Foto: Peeter Kukk

Vähkide ebaseadusliku veo pikaleveninud ja aluse puudumise tõttu lõpetatud uurimine prokuratuuris põhjustas olukorra, kus juhtumi aegumise tõttu ei saa kahtlustatavat väärteo korras karistada ka keskkonnainspektsioon.

Pärast neli aastat kestnud uurimist ei tuvastatud mitte midagi kriminaalset juhtumis, kui 2006. aasta septembris tabati Kuivastu sadamas kodanik, kel oli kaasas 2206 vähki. Kuna kõik vähid olid elus ja lasti vette tagasi, siis seaduse järgi loodusele kahju ei tekitatud. Kahtlustatava sõnul oli ta 2/3 vähkidest ise püüdnud ning ülejäänud ostnud lubadega püüdjatelt ja kasvatajatelt. Dokumente tal kinnipidamise hetkel esitada ei olnud ning nagu prokuratuuri teatest selgub, ei esitanud ta neid ka uurimise käigus.

Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Külli Kivioja sõnul on kriminaalmenetlus nüüd lõpetatud, kuna ei tuvastatud eksimist karistusseadustiku vastu. Küll aga saadeti materjalid edasi keskkonnainspektsiooni (KKI), kes saab lähtuvalt kalapüügiseadusest kodaniku vastutusele võtta väärteokorras ja määrata rahatrahvi. KKI-s pole nende dokumentidega siiski suurt midagi peale hakata.

“Juhtumi võib sisuliselt lõppenuks lugeda. Väärteomenetlust me alustada ei saa, sest asi on paraku juba aegunud,” tunnistas KKI pressiesindaja Leili Tuul. “Väärteod aeguvad kahe aastaga, aga kui menetlus on vahepeal peatatud või kui on alustatud kriminaalmenetlust, siis kolme aastaga.”

Miks võttis selle juhtumi uurimine prokuratuuril nii kaua aega? Külli Kivioja ütles, et uurimise kestus ei ole piiratud. Ühtlasi lisas ta, et uurimine on lõpetatud ka 2006. aastal Leisis toimunud vähikasvandusse sissemurdmise asjus, kui varastati ligi 1000 vähki, kuna kurjategijaid ei õnnestunud tuvastada.

Uurimine kestab veel 2008. aasta suvel Leisist avastatud illegaalse vähitiigi asjus ning ka veidi aega hiljem Virtsust vähkidega tabatud kodaniku juhtumis. Nende asjade uurimine on prokuratuuris tiksunud juba pea kaks aastat ning veel paar nädalat tagasi ei olnud prokuratuuri esindaja kinnitusel juhtumite kohta midagi uut avalikkusele teada anda.

Kas kõik oli ikka korras?

Karistusseadustik sätestab, et kui vähipüügiga tekitatakse muuhulgas loodusele olulist kahju või kui see on korraldatud ebaseaduslikult, saab selle eest määrata kuni kolmeaastase vanglakaristuse. “Kuna kahtlustatava poolt 2006. a septembris püütud jõevähid olid eluvõimelised ja asustati tagasi looduslikku veekogusse, siis puuduvad jõevähkide tapmise, vigastamise või hävitamise tunnused ja looduskeskkonnale seega kahju nende väljapüügiga ei ole tekitatud,” on kirjas prokuratuuri otsuses.

Samas kinnitas Saarte Häälega rääkinud Eesti maaülikooli ihtüoloog Margo Hurt, et vähid ei pruugi ellu jääda, kui neid ei lasta tagasi samasse veekogusse, kust nad olid püütud, või kui on koos hoitud eri kohtadest püütud vähke. “Kui on püütud mitmest veekogust ja vähke on hoitud koos, siis ei tohiks neid võimaliku haiguste levitamise ohu tõttu üldse tagasi asustada,” märkis Hurt ja lisas, et mõttekam oleks need vähid hävitada või ära tarbida.

“Juhul kui vähkide püügikoht on teadmata, siis kasutati selle veekogu vähivaru ju ebaseaduslikult ning tekitati sellega kahju,” lausus ta.
Saarte Hääle andmetel ei olnud võimalik tõestada, kust eelpool mainitud üle 2000 vähi püütud oli. Teadaolevalt lasti neist osa tagasi Leisi jõkke.
Prokuratuur ütles lisakommentaaris, et nemad toetusid menetlemisel ja elujõulisuse hindamisel keskkonnainspektsiooni hinnangule.

Kuna kriminaalmenetlus lõpetati, oleks keskkonnainspektsioon saanud teha väärteokorras rahatrahvi, kuna kodanik ei suutnud esitada vajalikke dokumente ja kuna pooled vähid olid alamõõdulised. Neli aastat kestnud uurimine võttis aga selle võimaluse.

Karujärvel avastati rikkumisi

Möödunud nädala lõpus viidi Saaremaal läbi vähipüügi kontrollreid.
Saaremaa inspektoritele olid appi tulnud teised Lääne regiooni kalakaitseinspektorid ja kontrolliti kõiki vähipüügikohti. Karujärvest leiti 7 tähistamata mõrda. Tabati ka üks mootorpaadiga järvel olnud kalastaja, kelle juurest leiti 10 püütud vähki. Kuna mehel vähipüügiluba puudus, alustati tema suhtes väärteomenetlust.
Rikkumine oli ka see, et mees sõitis järvel mootorpaadiga. Nimelt on Karujärvel mootorpaadiga sõitmine Saare maavanema korraldusega keelatud.
Vähipüügi osas oli olukord inspektorite sõnul üldiselt rahulik ja seekord rohkem rikkumisi ei tuvastatud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 91 korda, sh täna 1)