Asendustalunikuteenuse kasutamine on Eestis kasvanud (9)

Asendustalunikuteenuse kasutamine on Eestis kasvanud

ASENDUSTALUNIK: Mirja Martin on seinise tööga rahul ning on valmis koormust suurendama.
Foto: Egon Ligi

Eestimaa talupidajate keskliidu asendusteenistuse pakutav asendustalunikuteenus on muutunud Eestis järjest populaarsemaks, suurenenud on nii teenuse pakkujate kui ka tellijate arv. Saaremaal on nõudmise ja pakkumise vahekord püsinud seni muutusteta.

ETKL asendusteenistuse direktori Riina Kaldaru sõnul olid talunikud juuli lõpuks tarbinud riigi rahastavast 20 000 asendustunnist ära 16 215 tundi (81%), mis on sama palju kui terve eelmise aasta jooksul kokku. Asendustaluniku lepingu sõlminud talunike arv on tõusnud viimase kolme aastaga 135 tootjalt 172 tootjani. Võrreldes 2008. aastaga on asendustalunike arv kasvanud 14-lt praeguseks 30-le, kuid mitte kõik neist ei tööta täistööajaga. 2010. aasta esimeses pooles kasutati asendustalunikke kõige rohkem põhjapiirkonnas (Harju-, Viru-, Raplamaa). Ainus maakond, kus asendusteenus praegu veel puudub, on Hiiumaa.

Üle Eesti on viimasel ajal asendustalunikeks hakanud just põllumajanduskooli lõpetanud noormehed. “Poisid saavad hästi hakkama,” kinnitas Riina Kaldaru. Tema sõnul on üldiselt lihtsam leida teenuse tarbijaid kui selle pakkujaid ning nõudlus asendusteenuse järele on kokkuvõttes suurem, kui teenistus suudab pakkuda.

Ühelt poolt seab teenuse laiendamisele piirid eelarvemaht, teisalt aga väga heade asendajate nappus ja kaadri voolavus. 2008.–2009. aastal oli asendustalunike voolavus 30 protsenti aastas, praeguseks on voolavus jäänud alla 10 protsendi. “Tööturul liiguvad sageli need, kes järjepidevalt töötada ei soovi, kuid selline asendaja talunikele ei sobi,” rääkis Kaldaru, lisades, et kõigele vaatamata on välja kujunemas talunike poolt nõutud asendajate tuumik. Teenuse vajalikkusest kõneleb ka korduvtellijate suur arv 2009 aastal – enam kui 80 protsenti.

Tarbimismahtude suurenemisega on suurenenud riskid ja vajadus kindlustuse järele, et kaitsta talupidajat võimalike kahjude eest, mis võivad asendamisel tekkida. Olgu selleks masinate purunemine või lüpsmisel tehtud vead. Selline kululiik peaks Kaldaru sõnul sisalduma asendamise tunnihinna struktuuris. Läbirääkimised kindlustusseltsiga vastutuskindlustuse sõlmimiseks käivad.

Saaremaal võiks asendustalunikke rohkem olla

Praegu töötab Saare maakonnas kaks asendustalunikku: Helen Kuleša ja Mirja Martin, kes teenindavad kokku kaheksat talu. Leisi vallas Räägi külas elava Mirja Martini sõnul on teenuse laiendamist maakonnas pärssinud majanduslangus. Tööpuuduse tingimustes on talunikel jälle paremad võimalused lauta lüpsjaid leida ja huvi asendustalunike vastu on vähenenud.

Senine töökogemus on Mirja Martinil olnud väga hea, mingeid konflikte ega arusaamatusi pole tal talunikega olnud. Praegu Koikla sigalas asendustalitajana töötav Mirja Martin on põhiliselt käinud lüpsjat asendamas Janek Mägi Simmo Paavli talus, kus ta on sel aastal lehmi lüpsnud 23 päeva. Lisaks on ta asendustalunik olnud ja sel aastal 16 päeva abiks oma abikaasale, talunik Aivar Martinile.

“Me oleme mõlemad eraldi FIE-d ja mul lubati teda asendada,” rääkis Mirja, kes on abikaasat asendanud nii tolle haiguse kui ka puhkuse ajal. Ka on Mirja Martin tänavu osutanud asendusteenust Leisi valla talunikele Rein Truule ja Riivo Vaetile. Asendusteenistuse Lääne ja Lõuna regiooni töödejuhataja Margus Metsalu sõnul Saaremaa olukord väga drastiline ei ole, ehkki teenuse tellimine on tagasihoidlikum kui mandril ja mõlemad asendustalunikud peavad ka teist ametit.

Riina Kaldaru sõnul võiks Saaremaal asendustalunikke siiski rohkem olla. Seetõttu ootab asendusteenistus, et asjast huvitatud ühendust võtaksid. Kandideerijal peab olema keskeri-, kutsekesk- või kõrgem põllumajandusharidus või põllumajandustöötaja kutsetunnistus. Kui vastavat haridust või kutset ei ole, kuid on huvi asendajana töötada ja vähemalt aastane töökogemus põllumajandusettevõttes, tuleb läbida asendajakoolitus.

Asendustaluniku töötasu on kuni kolme kuuse tööstaaži puhul 70 krooni tund ja pärast seda 100 krooni tund, millest lähevad maha riigimaksud. Lisaks makstakse asendajale transpordihüvitist. 2011. aastal plaanib asendusteenistus tõsta asendustundide arvu praeguselt 20 000 tunnilt 32 400 tunnini ning võtta tööle lõunapiirkonna töödejuhataja ja luua ka seal teenusele senisest enam turgu. Praeguse nelja miljoni krooni asemel läheks sel juhul vaja minimaalselt viis miljonit ja maksimaalselt 6,5 miljonit krooni aastas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 141 korda, sh täna 1)