Valjala kaevamised äratavad huvi muinasehete vastu (6)

Valjala kaevamised äratavad huvi muinasehete vastu

USKUMATU: Kaevamistel joonistamisega abiks käinud Gilleke Kopamees ei jõua ära imestada, millist täpset tööd tehti 800 aastat tagasi ehete valmistamisel. “Ka see, kui peenest lõngast koosnevad riidejäänused, on uskumatu,” märkis ta.
Foto: Rita Leol

Valjalas lõppema hakkavad kolm nädalat kestnud arheoloogilised kaevamised võivad anda uusi teadmisi eesti tekstiiliajaloost, usub kindlalt kaevamistel abiks olnud Gilleke Kopamees. Leidusid üles joonistanud naine on hämmingus nii peentest lõngajäänustest kui ka millimeetri täpsusega valmistatud ehetest.

“Siin on välja tulnud mõningad ornamendid, mida on tikitud mitte pärlitega, mida me praegu teame etnograafiliste rahvarõivaste juures, aga siin on tikitud imepeente pronksist spiraalidega, mis meenutavad pastakavedrusid,” rääkis Kopamees, lisades, et need meenutavad indiaanlaste või lõunamaa rahvaste pärltikandeid.

“Me üritame need rekonstrueerida, joonistada n-ö terveks ja proovime siis järele teha,” avaldas Kopamees, kelle sõnul on Valjala naised muistsete ehete vastu juba elavat huvi tundnud ja avaldanud soovi esiemade ehteid ka endale valmistada.

Lõpus tulevad üllatused

“Ma usun, et meie esivanemad ei pahanda, kui me tänu nendele üleskaevamistele suudame oma ajaloost rohkem teada saada ja nende pärandit ka oma tänasesse päeva tuua,” usub Kopamees, kes arvab, et ehk kaunistavad Valjalas leitud spiraalikesed Saaremaa vanimate lammaste villast tehtud kangast.

Arheoloog Peeter Talvar OÜ-st Muinasprojekt märkis eile kaevamiste lõppfaasis, et “tavaliselt tulevad lõpus ikka üllatused”. Nii võeti eile üles matust, kus koos olid maetud arvatavalt paariaastane laps (pikkuseks mõõdeti 76 cm), kellel ema hoidis ümbert kinni.

“Lapsel on ümber parema käe klaashelmestest kee ja kaks ripatsmünti, anglosaksi münti, mis pärinevad 10. sajandi lõpust – 11. sajandi algusest. Kuna mündid on tehtud ripatsiteks, siis need matust ei dateeri. Kõige põnevam asi on diagonaalis üle lapse jalgade, see meenutab kujult mõõka,” tutvustas Talvar viimast leidu, lisades, et kui fantaasiat arendada, siis laps oleks justkui mõõgast kinni hoidnud.

Emandal (nii kutsuti jõukamaid naisi ning ehete järgi oli ka see naine just emand) oli paremal pool vaagna juures kaks hõbedast rinnalehte ja helmestest kee. All on noatupeots ja põlve juures vöökett. Allpool on pronksspiraalikesi, mis on pandud rõivaste kaunistuseks,” näitas arheoloog, kelle sõnul olid surnud asetatud ilmselt kasetohule.

Hauad 12. sajandist

Talvari sõnul on kaevamistega välja tulnud 24 matust, haudasid on mõnevõrra vähem – 18 –, sest mõnda hauda on maetud mitu inimest.
“Mul ei ole praegu siin täpset arvestust ja osa luid tuleb veel uurida, kuid tundub, et naiste ülekaal on ilmne, samuti oleme leidnud nelja lapse matuse,” sõnas Talvar, lisades, et enamik surnuid on maetud peaga loodekaarde ning välistada ei saa ka seda, et hauad pärinevad juba 12. sajandist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 258 korda, sh täna 1)