Salme viikingite lahingu oletus sai tõestust (6)

Salme viikingite lahingu oletus sai tõestust

LAHINGUS LANGENUD: Salmelt välja tulevad luustikud kuuluvad ilmselgelt lahingus hukkunud sõjameestele. Korrektselt laeva maetud meeste juurest on leitud nooleotsi, kilbikuplaid ja mõõku. Arvatavasti tuleb skelette välja veelgi.
Foto: Raul Vinni

Luustik, mille puusaluus on meest tema elu ajal tabanud noole raudotsak, ei jäta just palju ruumi teistele versioonidele, kui see, et Salme muinaslaevade juures on kunagi toimunud korralik lahing.

Kohas, kus on välja kaevatud mõlema laeva pardad, lebab kõrvuti kümmekond inimskeletti, millest seitse on enam-vähem terved. Luustikke on siiski kahjustanud laevajäänuste keskosasse lõikuvad side- ja elektrikaablite paigalduskraavid ning muud uuemaaegsed kaevamised.

Mõnel luustikul on selged raiumisjäljed, mis muudab väheusutavaks taudihaudade versiooni. “Keegi ei hakka ju niisama oma lõbuks luid puruks lööma,” sõnas arheeloog Jüri Peets, lisades, et surnuid on tavapärase “rahumeelse” matuse jaoks ka liiga palju.

Hulganisti nooleotsi

Oletusele, et toimus lahing, viitab ka see, et praeguseks on kahe laeva peale kokku leitud juba üle 20 vibunoole otsa. See teeb umbes kümnendiku sellest, mis Eestis üleüldse kunagi leitud on. Arheoloogia mõistes on seda väga palju. Välja on tulnud ka vähemalt kuue kilbi kuplad (rusikkilbi keskel olev rauast kausitaoline kuhik) ja 8–10 mõõga jupid.

Peetsi sõnul on enamik esemeid oma tüübilt skandinaaviapärased. Ühtki ainult Saaremaale või Eestile üldse iseloomulikku eset või materjali (nt pardalaudadeks kasutatud männiplangud) leitud ei ole. Näiteks olnud idapoolsetel rahvastel hoopis teistsugused nooleotsad.

Peets märkis, et ilmselt ei saa me kunagi teada, kes, milleks ja kellega sõdis ning kes võitis. Seega võib igaüks enese jaoks välja mõelda oma versiooni, lähtudes olemasolevast faktilisest materjalist.

Pikad sõjamehed

Leitud inimluustike kohta on ekspeditsioonil osalev antropoloog Raili Allmäe öelnud, et tegu on parimas sõjameheeas meestega. “Igatahes hambad on väga heas korras,” ütles Peets, lisades, et pikkust on meestel ligikaudu 180 cm. Koos meestega on laevas viimse puhkepaiga leidnud ka vähemalt kaks koera.

Lisaks paistavad kaevandi põhjapoolse osa seinast madala pinnasekihi all veel ühed jalad, kuid need kuuluvad pigem Teise maailmasõja aegsele hukkunule. “Ei tea, mis koht see Salme on, et kõik siia kaklema ronivad?” märkis Peets muiates.

Arheoloog ei välista, et luustikke võib Salmel välja tulla veelgi. Juba nüüd on kindel, et selili asendis laibad on laeva paigutatud kihiti vähemalt kolmes üksteist osaliselt katvas reas, st järgmise rea surnute pead olid asetatud eelmise rea meeste sülle. Päris reaalselt saab endale ette kujutada ka leitud laeva suurust.

Väga suur laev

Peets arvab, et laeva pikkus võis olla umbes 16 meetrit ja laius 3–3,5 meetrit. Praeguseks mõõdetud suurim parrastevaheline kaugus on 3,20 m. See ei ole aga tõenäoliselt veel laeva kõige laiem koht. Oma aja kohta juba vägagi korralik laev, nentis Peets.

Lähipäevadel hakkavad arheoloogid lahti kaevama ka ülejäänud kaevandisse ulatuvat osa laevast. Muu jääb praeguseks veel koolimaja kõrvalt kulgeva tee ja muruplatsi alla.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 275 korda, sh täna 1)