Ajakaja: Vihastest inimestest (31)

Sattusin sel nädalal üle hulga aja lugema meediaväljaannete internetilehtedelt inimeste kommentaare. Polnud seda pikka aega teinud. Vanasti tekitasid need kommentaarid nii paha tunde, et otsustasin pigem loobuda.

Seekord lootsin, enne kui kommentaariumi sisenesin, et ehk on eestlase mõtlemine ja eneseväljenduskultuur paremuse suunas muutunud. Aga pidin kohe alguses tõdema, et ei ole. Sappi ja solvanguid tuleb ikka veel ja kohe himuga ning anonüümsena ka lausa ropult kohe. Vihase eestlase sündroom? Pigem käitumishäire kui rahvuslik omapära.

Mina ei suuda aru saada, miks peab teiste suhtes nõnda vihane ja solvav olema. Eriti selja taga ja anonüümselt. Kas tõesti läheb endal olemine sellest paremaks? Kas inimene ise saab sellest õnnelikumaks või rahulolevamaks? Kas ammutab ta sellest positiivset energiat, mis annab jõudu oma elu paremaks muuta?

Kaldun arvama, et vastus mu küsimustele on eitav (no mõni lugeja vastab kindlasti kiusu pärast ja mitte eriti sügavalt asja üle mõeldes ka jah, aga seda ei saa terve mõistusega inimese vastuseks lugeda). Jah, nalja võib ju visata, et kui muud lõbu elus pole, siis olgu vähemalt viha tootmise lõbu. Aga see ei saa ju olla tõsiselt võetav lähenemine.

Arvan, et igasuguse sapise eneseväljenduse (internetis kuri kommenteerimine, kodus elukaaslase ja lapse materdamine, naabri kirumine seljataga ja otse jne) põhjus on hoopistükkis see, et me oleme hingeliselt traumeeritud, haiged. Ja meie kultuuriruumis ei ole olnud kombeks oma hingelise tasakaalu ja tervise eest hoolitseda.

Pigem vastupidi, kõik, mis on defineeritav vähegi hingelisemana, on meie kultuuriruumis hoopiski taunitav pisaratest kuni oma emotsionaalsetele nõrkustele järeleandmiseni välja. Ja sestap me eriti ei analüüsigi, mida me endale sellise viha produtseerimisega tegelikult teeme. Et sedasi teiste peale viha välja valades teeme häda eelkõige iseendale.

Tegelikult on see omamoodi enesehävitus, mis on enesest mitte lugupidamise tagajärg. Me ei austa ega armasta iseennast, mis tähendab, et me ei oska austada ja armastada ka ligimest. Või ma eksin?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 85 korda, sh täna 1)