Saaremaal ja Abrukal laulis üle poole tuhande inimese

Saaremaal ja Abrukal laulis üle poole tuhande inimese

LAULAVAD ÜHTE: Kuressaares laulis 20. augusti õhtul linnapargis umbes 400 inimest. “Rahvas lustis täiega,” on korraldajad ühte meelt.
Foto: Egon Ligi

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aastapäeval laulis Saaremaal ja Abrukal kokku üle poole tuhande inimese. Uudses ettevõtmises – ühtelaulmise digilaulupeol – osalemiseks oli maakonnas registreeritud kolm kohta, kus Põltsamaal olnud dirigentide taktikepi all kaheksa isamaalist laulu lauldi ning kust pilt interneti vahendusel omakorda Tallinna Vabaduse väljakule jõudis.

Mustjala vallas Kaigu talus oli koos 50 inimest, ütles laulupunkti koordinaator Allan Martinson. Tema sõnul olid pooled neist Tallinna Vanalinna Rotary klubi liikmed, kes talu peremehel Raivo Heinal külas olid. “Aga meil oli ka üks argentiina tüdruk, kes on vahetusõpilasena Eestis,” rääkis Martinson, lisades, et kaugelt tulnud tüdruk oli eestlaste laulmist alguses ehmatanult pealt vaadanud, kuid kaerajaani tantsinud kaasa ja veel kõigist kõige paremini.

“Meil oli professionaalseid lauljaid vähe, aga kuna meiega ühes oli ooperiteatri lavastaja Neeme Kuningas, siis tema suutis ka mittelauljaid ohjata,” vahendas Martinson, kinnitades, et kogu õhtu oli vahva, üritus tore ning ilmaga vedas ka.

Palju inimesi ja nooredki laulsid

Abrukal seevastu oli Abruka majja laulma jõudnud 90 inimest. Sealse ühtelaulmise perenaine Mari Tuulik oli sellise hulga rahva üle tõsiselt üllatunud. “No laululehti tegime ainult 35, rohkem ei lootnudki inimesi,” ütles Tuulik, kes teadis, et lisaks kaheksale oma inimestele tuleb laulma Abrukal parajasti suvelaagris olev Kuljuse tantsutrupp.

“Aga saate ajaks jõudis kohale keskkonnalaagri Ruhnu Karu rahvas, nii et kokku tuli veel oma 40 inimest, kellega me arvestada ei osanud,” rääkis Tuulik.

Abruka kui meretagune paik näitas ära ka tehnika kitsaskohad. “Kui meil siin neljapäeva õhtuks saadi internetipilt korda ja reedel oli ka olemas, siis viis minutit enne saadet oli ekraan tume,” ütles Tuulik, lisades, et pilt saadi siiski tagasi ning kuigi enamik kaadreid ekraanil vaheldus liikumatute piltidega, saadi laulmisega siiski kenasti hakkama.

“Aga meil oli ka oma dirigent Madli Vainokivi olemas, kes lauljaid juhendas. Ja reklaamipauside ajal laulsime “Abruka valssi” ning pärast n-ö kohustuslikku kaheksat laulu veel “Põhjamaad” ja “Ärkamise aega”.
Mari Tuulikule tegi heameelt, et palju oli kohal noori ja kõigil neil olid laulusõnad kenasti peas, mis näitab, et Eesti rahva laulukultuuril on ikka tulevikku.

Pärast ühtelaulmist mindi ühiselt laululava juurde, kus Kuljus omaloomingulisi rahvatantse tantsis ning tegi seda ikka koos rahvaga, nii omade kui ka saare külalistega. “Oma tund-poolteist oli siin rahvatantsimist,” ütles Tuulik, kelle sõnul jagus rahvast veel järgmiselgi õhtul Suure-Jaani rahvateatri etendusele “Nässu monoloogid”, Margus Mankini ühemehetükile, mida esimest korda oli võimalik näha “Meretaguse asja” festivalil.

Positiivne meelestatus

Kõige rohkem oli lauljaid ühte laulmas aga Kuressaare linnapargis. Sealset ettevõtmist korraldanud Maris Rebeli hinnangul võis lauljaid olla 400 ringis. “Kohal olid lisaks peaaegu kõikide linnakooride esindustele ka lauljad Sandlast, Salmelt ja Leisist ning ehkki hädavariandiks olid nii Mari Ausmees kui ka Veikko Lehto valmis kooride ette hüppama, seda vaja ei läinud. Natuke üllatasid lauljaid reklaamipausid, aga oli ka neid, kellele need hoopistükkis meeldisid.

Laulude lõppedes oli korraldajatele aga mõneti üllatuseks, et kaerajaani nii hoolega tantsiti, kohe veerand tundi jutti. “Igal juhul võiks sääraseid kaasaegseid üritusi veel korraldada ning miks mitte ka mõnel muul alal,” arvas Rebel, tänades kõiki kokkutulnud lauljaid positiivse meelestatuse eest ja öeldes, et üldkokkuvõttes läks kõik kenasti korda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)