Kuhu kadus laagri lipp ehk Lapsed õppisid loodust hoidma (1)

Kuhu kadus laagri lipp ehk Lapsed õppisid loodust hoidma

PUHKEHETK: Koolimetsa istumispaigas.
Foto: Tiina Ruus

Laager toimus keskkonnaharidusliku projekti “Loodushariduslik tegevus Tornimäe Põhikoolis” raames, mille eesmärk on õpetada lapsi loodust hoidma ja tundma. Pärast pidulikku lipuheiskamist läksime koolimetsa korrastama. Takjad olid küll mõnest hakkajast korrastajast kõrgemad, aga sellegipoolest edenes töö hoogsalt.

 Paaritunnilise töörügamise järel sõime tubli kõhutäie suppi ja jättes tööd ka järgmiseks päevaks läksime hoopis Sitmele ujuma. Kuigi ilmaolud ei olnud kuigi soodsad, läksid pea kõik lapsed ujuma, sest vesi oli ju soe. Seejärel toimusid võistlused ja mängud ning pärast auhindade kättejagamist suundusime koolimajja õhtusööki sööma. Sellega lõppes laagri esimene päev.

Isetehtud logo särgile

Teine päev algas putukate püüdmisega. Järgnes kunstnik Andrus Peegli juhendamisel laagri logo valmistamine. Töö tulemusel sai ette näidata kolm logo, millest igaüks sai valida talle sobiva pluusile kandmiseks. Pärast lõunasööki läksime koolimetsa, kus poisid koos tööõpetuse õpetaja Rein Väliga korrastasid lõkkeplatsi, tegid istumiskohad ja korjasid lõkkematerjali.
Samal ajal maadlesid tüdrukud ohakatega ning õpetajad Margo Rüütel ja Raivo Reinart andsid oma panuse trimmerdades.  Pärast rasket tööpäeva püüdsid lapsed putukaid ja korjasid taimi herbaariumi valmistamise jaoks.

Kolmanda päeva hommikul oli lastel võimalus vaadata eelmistel päevadel kogutud putukaid ja taimi mikroskoobi all. Seejärel läksime koolimetsa viimaseid puid umbrohust vabastama. Pärast töötegemist ja söömist suundusime Sitmele ujuma, mänge mängima ja võistlema. Neljapäeval hakkas õige laagrimelu pihta pärast telkide ülespanemist ja laagri avamist Kübassaares. Mindi ujuma, meisterdati kiik ja istekohad lõkkeplatsi ümber. Seejärel sõime tubli portsu kartuliputru ja asusime teele Anikaitse pangale. Sinna jõudmiseks tuli suur osa teest läbida põlvini vees.

Kohale jõudes vaatasime linde ja kuulasime ornitoloogiaühingu liiget Neemo Vaga, kes rääkis huvitavaid fakte lindudest. Üllatav oli kuulda, et lindude murtud luud peavad kokkukasvamiseks õigesse asendisse saama enne kahe tunni möödumist. Kui naasime laagriplatsile, ootas meid soe toit. Õhtul mängisime palli, kiikusime ja istusime lõkke ääres. Pimeduse saabudes jälgisime lendtähti ja Genneth nägi neid enim – 106.

Enne südaööd avastasime, et lipp on vardast kadunud, järgnes ööhäire ja pimedas hakati lippu otsima. Õnneks leiti kadunud lipp kiiresti. Sellest tulenevalt seati sisse öövalve, kus vabatahtlikud said koos paariliste ja õpetajaga tund aega lõket valvata. Hommikul varavalges laulsid lapsed laagri korraldajale sünnipäevalaulu. Sellele järgnes hommikuoode, et vastu pidada retk linnuvaatlustorni. Kui sealt tagasi jõudsime, ootas meid aurav puder. Kõhud täis, jagati lapsed kahte rühma.

Esimene rühm läks firma 360 Kraadi esindaja Mart Mölderi juhendamisel kajakkidega sõitma. Teine rühm korjas ja määras koos bioloogiaõpetaja Annika Taelaga taimi. Pärast lõunasööki rühmad vahetusid. Enne õhtusööki toimus harjumuspärane rivistus, kus osavõtjatele jagati auhindu ja infot. Õhtusöök toimus piknikuna lõkke ääres. Öösel jälgiti langevaid tähti, küpsetati lõkkes kartuleid ja oodati hommikut.

Hommik saabus vihma ja äikesega. Seetõttu pandi telgid ruttu kokku ja hommikusöök möödus kõuekõmina saatel. Esmaabi eest vastutas laagris alati abivalmis ja rõõmsameelne Kaarin Peet. Lisaks eelmainitutele olid abiks õpetajad Külli Reinart, Tiina Ruus, Ada Tuulik, Kaide Aaso, Piret Laak ja direktor Raili Nõgu.

Lilian Leis, Liisi Ansper

Laagrimuljed
Lissel: Mulle meeldis binokliga linde vaadata ja nende kohta huvitavaid fakte teada saada. Meeldejääv oli tähesadu, õues magamine ja kadunud lipu otsimine.
Mari ja Melani: Kõige meeldejäävam oli kanuumatk ja matk Anikaitse pangale. Samuti lageda taeva all magamine.
Kai: Meeldis kajakiga sõita ja putukaid püüda.
Anna-Maria: Kõige rohkem meeldis ujuda ja süüa teha. Kõige väsitavam oli kajakiga sõitmine. Lendtähtede vaatamine ja öövalve olid ka ägedad.
Taavi: Kuulasin küll, mis räägiti, aga kohe ei jää kõik meelde. (Pärast Neemo Vaga juttu lindude elust.)
Kristina: Kõige põnevam oli ikka lipu kadumine ja selle otsimine. Veel meeldis putukate kogu valmistamine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 129 korda, sh täna 1)