Mustjala vallal tuleb Angeste talu pärijatele tagastada (716)

Mustjala vallal tuleb Angeste talu pärijatele tagastada

PÄEVINÄINUD REHEALUNE: Anne Vaikmaa loodab, et taamal oleva rehealuse katusetalad pole taastamiseks veel liialt pehkinud.
Foto: Egon Ligi

Aastaid kohtu ja ametiasutuste vahet jooksnud ning arhiivides tõestusmaterjale kaevanud Anne Vaikmaale, kes on talukoha pärijate ametlik esindaja, anti kuu aja eest kohtus õigus Mustjala vallas asuvad Angeste talu maad ja hooned täies ulatuses tagasi saada.

Rohkem kui 50 hektaril laiuv Angeste talu oli oma hiilgeajal Võhma küla uhkuseks, kuna etnograafiaprofessor Gustav Ränk, kes kirjutas doktoritöö Saaremaa taluehitistest, pidas seda Saaremaa taluarhitektuuri musternäidiseks. Praeguseks on seal märke kunagisest hiilgusest juba raskem leida, kuigi pea 50 aastat majas elanud perekond Jano on talu ümbrust jõudumööda korrastada üritanud.

Lootustandvad otsused

Pea 20 aastat veninud kemplemisse talu tagastamise üle tõi õrna lootuskiire, et asi hakkab lahenema, hiljutine kohtuotsus, mis tähendaks kindlasti õnnelikku loo lõppu kohtuvaidluse sellele poolele, kel on seaduslikult tegelikult täielik õigus tagasi saada oma esiisade kodu. Ehk siis 1936. aastal surnud Jüri Soorski järeltulijatele.

12. juulil langetas Tallinna halduskohtu Pärnu kohtumaja kohtunik Aivar Koppel otsuse, et 2006. aastast kehtiv Mustjala valla korraldus määrata Angeste talus 1966. aastast elanud Anne Jano perekond kõnealuse talu üürnikeks, tuleb tühistada. Selleks andis põhjust läbi vaadatud dokumentatsioon, mis tõendas, et vallavalitsusel puudus vaidlustatud korralduse andmisel õiguslik alus sättida õigustatud subjektidele vara tagastamise eeltingimuseks kohustus käsitleda Anne Janot kui isikut, kel on elumaja tagastamiseks vajalik üürileping.

Teisisõnu öeldes – vald ei oleks saanud Janosid tegelikult Angeste üürnikeks nimetada. Nädal aega pärast juba mainitud otsust langetas kohtunik Koppel Angeste talusse puutuva osas ka teise äärmiselt olulise otsuse Anne Vaikmaa ja teiste õigusjärgsete omanike kasuks – kohustada Mustjala vallavalitsust kolme kuu jooksul, arvestades kohtuotsuse jõustumisest andma välja korraldusi Angeste talu tagastamata hoonete ja maa (ca 0,4 ha) tagastamiseks omandireformi õigustatud subjektidele ehk pärijatele, kelle hulka kuulub ka Vaikmaa.

Saarte Häälega rääkinud Anne Vaikmaa on aastaid veninud protsessist ja enda õigustamisest väsinud ning ei mõista, miks ühe talukohaga seoses nii palju sahkerdamist on olnud, et selle tagastamine nii kaua aega on võtnud. “Kui palju aega ja raha on sinna nende aastate jooksul kulunud,” ohkas Vaikmaa, lisades, et praegu ligi 70-aastasena pole ka tema tervis ja jaks enam samad, mis aastaid tagasi, mil talu oleks tegelikult tagastada tulnud ning kui renoveerimistöödega oleks saanud algust teha.

“See ei ole olnud odav lõbu sõita korduvalt Pärnusse kohtusse ja tagasi, ja kui palju siis veel vald kõigi nende aastate jooksul sinna raha on kulutanud – mina esindasin end ise, neil oli selleks jurist,” tähendas Vaikmaa.

Vald kaebas edasi

Kohtuistungi sekretär Viivi Toompuu ütles aga Saarte Häälele, et nimetatud kohtuasi on siiski endiselt pooleli. 19. juulil langetatud otsus selle kohta, et vallal tuleb Angeste talu pärijatele tagastada, on edasi kaevatud ringkonnakohtusse ja ei ole seega jõustunud, selgitas Toompuu, lisades, et otsuse edasikaebaja oli Mustjala vallavalitsus. 12. juulil tehtud otsus, mis puudutas Anne Jano õiguslikku seisundit, on aga jõustunud, sest keegi sellele vastuväiteid esitanud ei ole.

Mustjala vallavanemalt Kalle Kolterilt Angeste talu kohtuasja kohta kuigi selget vastust saada ei õnnestunud. Küsimustele, kuidas vald edasi toimib ja kas vald tõesti kaebas maa tagastamise kohta langetatud otsuse edasi, vastas vallavanem: “Esialgu tegeleb vallavolikogu üürilepingu sõlmimisega. Kui toimub üürilepingu sõlmimine, siis ei ole võimalik maad kohe tagastada. Tagastada saab pärast lepingu sõlmimist. Meil on kolm kuud aega asja toimetada.”

Jurist Mihkel Tuus kinnitas Saarte Häälele, et tema kui valla esindaja kohtus kaebas, vallavanemaga eelnevalt nõu pidanud, tagastamisotsuse 18. augustil tõepoolest edasi. “Angeste asjas on kaks väga keerulist juriidilist punkti, mis vajavad eelnevalt selgitamist – mida teha Anne Janoga, kes on seal elanud 1966. aastast saati, ja teiseks, kes sõlmib tagastatud hoonete üleandmisakti,” tõi Tuus välja ka põhjuse, miks kohtuotsus vaidlustatud sai.

Tema sõnul on probleem selles, et seniajani pole selge, missugune riigiasutus üleandmisakti koostama peaks, kuna vabariigi valitsus pole selles osas otsust teinud. “Kohtul oli arusaamine, et maa võib tagastada vaatamata sellele, et varem tagastatud hooned pole seni õigustatud subjektide omandisse läinud.

Ning et maa tagastamisega lõpebki kogu probleem. Aga seadus sellist asja ette ei näe,” selgitas ta. Angeste talus elava Anne Jano poeg Rain pikaleveninud kohtuasja kommenteerida ei soovinud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 608 korda, sh täna 1)