Hiievälja Välja on heade haldjate hoida (1)

Hiievälja Välja on heade haldjate hoida

VEERANDSAJA AASTA EEST SAARLASTEKS: Esivanemate poolt saarlane Maie Tähve ja Kohilas sündinud Maanus Tähve on Välja talus elanud 25 aastat, neist 15 on nad turiste võõrustanud.
Foto: Aare Laine

Veerandsada aastat tagasi pühkisid Kohilast pärit Maanus ja Saaremaa juurtega Maie Tähve Tallinna tolmu jalgelt ning kolisid perega Leisi valda Hiievälja külla Välja tallu. Viisteist aastat tagasi registreeriti Välja talu Leisi vallast esimesena turismitalude nimistusse. Tänavu 19. augustil kutsus Välja pererahvas koduvalla juhid, turismiasjalised ja külarahva ümmargusi tähtpäevi tähistama.

“Tallinnas elades mõtlesime ennekõike ehtsale maakodule. Suur kivimaja, kus elasime, oli nagu mingi hotell, lihtsalt elamise koht. Kuna minu isa ja isapoolne vanaema on pärit Kõrkvere kandist Leisi külast, siis otsustasimegi Saaremaale maad kuulama tulla,” juhatas Välja perenaine Maie Tähve vestluse sisse.

Maanus Tähve esitas kohtumise alguses lehemehele mnemoturniiri küsimuse: “Kas mäletad, mitu korda oled meil käinud?” Täpne vastus oli kohe varnast võtta. Juba teel Kuressaarest Hiieväljale mõtlesin sellele. Esimest korda sattusin Välja tallu aastaid tagasi koos kursusevennaga, kes oli Tallinnast Saaremaale saabunud Ameerika Ühendriikides elavate eestlastega.

Meenub jutuajamine Välja talu grillikojas, kenas paekivist katusealuses, kus salvestasin loo ringhäälingu tarvis. Mõne aasta eest intervjueerisin Väljal Malmö (suuruselt kolmas linn Rootsi kuningriigis) linnapead Ilmar Reepalu, kelle ema oli Saaremaal sündinud. Lugu Malmö meeri Saaremaa reisist ilmus tollal ka Rootsi Eesti Päevalehes.

Tõsi, 25 aastat tagasi ei tulnud Tähved Saaremaale turistidele majutuskohta rajama. Nad tulid endale suvekodu rajama. Kuidas aga sündis mõte turismitalust? Perenaine Maie tegi kelmika näo ja ütles: “Hiiehaldjad sosistasid.” Uskumatu! Mismoodi see asi käib? Ühel heal päeval olevat keegi perenaisele nagu öelnud, et Väljale tuleb palju voodikohti.

Sellest olevat Maie isegi ehmatanud, küsides sõnumisaatjalt, kas tallu tuleb vaestemaja. Vastust saamata jäi perenaine põnevusega mõtisklema, mis edasi teha. “Kuna minu vanaema oli kunagi Tallinnas kohvikut pidanud, siis arvasin, et hiiehaldjad kannavad nüüd selle eest hoolt, et minagi võiksin siin inimestele kohvi serveerida. Olime abikaasaga Tallinnas mõlemad teeninduse alal töötanud ja see töö meile meeldis.

See oli minu saatus. Mul oli vaja siia tulla ja turismiettevõtluses tegutsema hakata,” mõtiskles Maie Tähve. Maanus sekkus vestlusesse, öeldes, et kui Tallinna elu Hiieväljaga võrrelda, siis külas on mitu korda rahulikum. “Siin ei ole sellist pinget. Ka suurtes külades on maja majas kinni.

Naabrite eest ei saa sa seal midagi varjata. Siin võin aga kas või alasti välja minna. Mind ei näe keegi. Võib-olla piiluvad meid hiiehaldjad, aga nemad ei sega. See annabki vabadustunde,” arutles Maanus.

Edasi loe Saarte Häälest.

Telli leht siit

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 302 korda, sh täna 1)