Külades pole surnumatjaid ega hauakaevajaid (18)

Külades pole surnumatjaid ega hauakaevajaid

VIIMANE PUHKEPAIK: Viimsele puhkepaigale jõudmine võib osutuda keerukaks eriti maal, sest külades ei ole enam mehi, kes hauda kaevaks, surnumatjatest rääkimata. Foto on illustratiivne.
Foto: Egon Ligi

Külad on jäänud meestest tühjaks, ei ole enam kedagi, kes hauda kaevaks, isegi kirstukandjate leidmisega võib matustel probleeme tulla. Samuti puudub maal võimalus kutsuda ilmalikule matusele kohalik kõneleja.

“Meil tekkis sotsiaalkomisjoni koosolekul matuste teemat arutades palju küsimusi,” tõdes Orissaare vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees Ingrid Holm. Ehkki paljud inimesed soovivad kiriklikke matuseid, on ka neid, kelle viimane soov on ilmalik matus, ning nii tulebki omastel kõneleja kutsuda Kuressaarest.

Kihelkonna kirikuõpetaja Rene Rein-soo sõnul on siiski väga palju neid, kes isegi siis, kui nad ei ole ristitud, on avaldanud tahet minna oma viimsele teekonnale pühakojast ja soovivad kiriklikke matuseid. “Minule ei ole keegi rääkinud, et tahaks ilmalikku matust,” märkis Reinsoo, lisades, et ilmselt on see tingitud ka tema kirikuõpetajaametist.

“Meil on ikka neid ilmalikke matuseid olnud, kuid siingi ei ole kohalikku inimest, kes mataks,” tõdes ka Kihelkonna kalmistuvaht Margus Saar, lisades, et kui kõneleja veel leitakse, siis hauakaevajaid kohapealt juba nii naljalt ei leia. “Ma põhimõtteliselt ei taha neid, kes selle töö viinapudeli eest ära teeksid,” sõnas Saar.

Kalmistuvahi kinnitusel ongi probleem selles, et külades ei ole mehi, ja temalgi on tulnud vahel aidata kirstu kanda. “Siin tuleb arvestada ju ka tava või uskumusega, et lähedasele inimesele ei või hauda kaevata ega tema kirstu kanda,” teab Saar. Hauakaevajaid tellib Saar omastega kokkuleppel tavaliselt linnast. “Kuressaares on olemas brigaad, kel on vastav tehnika ja oskused,” ütles ta. Pealegi on enamik (90 protsenti) matuseasjade ajajaid naised, kellele tuleb ka enam abi ja tuge pakkuda.

Ingrid Holm teab, et linnast hauakaevajate tellimine on kallis: 2000 krooni pluss lisakulud transpordile, söögile jne. See on rohkem, kui enamik valdasid matusetoetust maksab. “Eks need matusekulud eelmise aasta alguses tõusid, varem oli ju matuseteenustel käibemaks 5 protsenti, siis tõsteti see 18-le ja nüüd on kogu riigis käibemaks 20 protsenti,” selgitas Margus Saar hinnatõusu.

“Aga igal juhul püüame me täita lahkunu ja tema omaste soove ning oleme siiani saanud probleemid lahendatud,” lisas ta. Ingrid Holm arvas, et ilmselt on tegemist piirkondliku probleemiga, sest igast vallast pole sellist muret kuulda olnud. Nii tõdes ka Leisi vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tiina Olesk, et Leisis on saadud kõik kadunukeste matmisega seotud probleemid lahendatud.

“Vallavalitsus aitab nii palju kui võimalik ning kui pere on ikka viletsas materiaalses olukorras, siis püütakse ka rohkem toetada,” ütles Olesk. Ta lisas, et lähedase inimese viimsele teekonnale saatmine tekitab tahes-tahtmata pingeid ning peamine on sellisel juhul ikka asjad selgeks rääkida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 147 korda, sh täna 1)