Saaremaa ainus speltanisu kasvataja Olev Müür laiendab tootevalikut (1)

Saaremaa ainus speltanisu kasvataja Olev Müür laiendab tootevalikut

KOMPAB PIIRE: Pöide talunik Olev Müür kompab oma isepäise ellusuhtumisega Saaremaa talu võimaluste piire.
FOTO: Egon Ligi

Saaremaal ainsana speltanisu kasvatav Koplimäe mahetalu Pöide vallas sai LEADER-programmi toetusel uued viljatöötlemise seadmed, mis võimaldavad laiendada sortimenti ja pakkuda teenustööd ka teistele talunikele.

Teraviljaveski ja teised viljatöötlemise seadmed, mille soetamiseks LEADER-programmist ligemale 700 000 krooni toetust saadi, kuuluvad ametlikult küll MTÜ-le Saare Mahe, kuid projekti eestvedajana leiab Koplimäe talu peremees Olev Müür, et moodsate töötlemisseadmete õige koht on just Koplimäe talu, kus Saaremaa mahetaludest ainsana tegeletakse oma toodangu töötlemisega.

Küll aga saavad Koplimäe talus oma toodangut töödelda ja kohaliku tootena tarbida edaspidi ka teised mahetalunikud, kes seni pidid müüma oma ülejäänud saagi jõusöödatehasele või mandri kokkuostjatele.

Speltajahu ja maheküpsised koguvad populaarust

Erinevate teraviljade kasvatamist proovinud Olev Müür ise on nüüdseks pidama jäänud tatra ja speltanisu kui Saaremaa mõistes haruldaste põllukultuuride juurde. 2005. aastal speltanisu kasvatama hakanud Müür tõdes, et speltanisu saagikus on tavalise kultuurnisuga võrreldes küll üle poole väiksem, kuid samas on pika ja väärika ajalooga spelta toiteväärtus tavanisu omast palju suurem.

Kultuurnisu aretamisel on lähtud eelkõige suuremast saagikusest, spelta sisaldab aga poole rohkem proteiine ja rasva, palju on selles teraviljas ka kiudaineid, B-grupi vitamiine, aminohappeid, rasvhappeid ja karbohüdraate.
Ehkki ka spelta saagikuse tõstmiseks otsitakse erinevaid nõkse, huvitavad Olev Müüri eelkõige need oskused, mille abil saaks parandada tavanisu jahust kehvemate küpsetamisomadustega speltanisu kvaliteeti ja valmistada seeläbi paremaid küpsetisi.

Möödunud sügisel alustas Koplimäe talu koduköögis tatraküpsiste ja speltaküpsiste valmistamist ning huvi toodangu vastu muudkui kasvab. “Muidu oleme kuus teinud 10 kilo küpsiseid, aga selles kuus tuli tellimus 20 kilo peale,” rääkis talunik. Mahaküpsiste valmistamisel kasutatakse kohalikku jahu ja lisaks eestimaistele mahemunadele ka Saksamaa mahevõid ja Brasiilia mahesuhkrut, mis paraku kajastub ka küpsiste hinnas. 100-grammise küpsisetuutu eest küsib talu 23 krooni, millele lisandub kaupluse juurdehindlus.

Edaspidi tahetakse osa küpsisetoodangust valmistada Saaremaa või baasil tavatoodanguna ja mõistagi ka odavama hinnaga. Üldse tahab talu tulevikus küpsisetootmisele suuremat rõhku panna ning ehitada välja eraldi tootmisruumid ja soetada suurema küpsetusahju. Kolmel hektaril speltanisu kasvatava Koplimäe talu speltajahu müüakse praegu Turu Köögis ja Kiratsi talupoes.

“Varem oli mul ikka priske varu, aga tundub, et asi on läinud järjest populaarsemaks ja ma kahtlustan, et sel aastal saan ma oma saagist kindlasti lahti,” rääkis Olev Müür, kes küsib speltajahu kilogrammi eest 35 krooni. Tänu LEADER-programmi toetusele on Koplimäe talus nüüd spetsiaalselt mahetootmise vajadusi arvestav Austrias valmistatud kiviveski, kus jahu metalliga kokku ei puutu.

Puidust korpusega veski on Olev Müüri sõnul üle ootuste hea ja teeb isegi parema kvaliteediga jahu, kui talus siiani kasutusel olnud sama firma väiksem veski. Tatart oli Koplimäe talul sel aastal maas kuus hektarit, kuid Olev Müür räägib kahjutundega, et mingid lõunamaised putukad pistsid tal sel suvel sõna otseses mõttes pool saaki nahka. Pealinnast kohal käinud spetsialistidki ei osanud midagi kindlat öelda, kuid arvasid, et tegemist on vapsikutega.

Varem pole mahetalus tatrasaagiga probleeme olnud. Tatrast valmistab Koplimäe talu jahu ja mannat, uued seadmed annavad võimaluse tatart ja speltanisu ka koorida ning valmistada tatrakruupi ja spelta-kruupi.
Muu tehnika hulgas on Saksamaalt tulemas ka sorteer, mis töötab kaalu põhimõttel ja sorteerib viljast välja sama mõõduga, kuid erineva kaaluga viljad ja umbrohuseemned. “Olgu see nisu, oder või kaer, selle masinaga on võimalik neid üksteisest eristada,” ütles Olev Müür.

Maasikakasvatus läheb tüütuks kätte

Ehkki Koplimäe talu marjatamp ehk kilesse pakendatud külmutatud toormoos on teada-tuntud juba 2000. aastast, mil seda müügiks valmistama hakati, pole maasikakasvatuse laiendamine talul plaanis. Praegu 0,15 hektaril kasvavad maasikad nõuavad palju füüsilist tööd. Raskeim töö vast on maasikate korjamine, kuid ka puhastamine, tampimine ja suhkruga segamine nõuavad aega ja vaeva.

“Muude toimetuste kõrvalt ise enam ei jõua, selleks on vaja lisajõudu, aga tööjõuga on viimasel ajal järjest kurvemad lood,” selgitas Olev Müür. “Inimesed muutuvad mugavamaks ja raske füüsilise töö tegijaid enam ei leia.” Samas on marjatamp endiselt populaarne ja seda on Koplimäe talus kohapeal käidud ostmas isegi Tallinnast. Ühest küljest saab talust ostes kauba odavamalt, kuid teisalt on inimestele tähtis näha, kust see maasikas pärit on.

Tänavu maasikasaak Olev Müüri sõnul suur ei olnud, sest kuumus kuivatas maasikad ära. Saagiks saadud 230 kilost on praeguseks müüdud 20–30 kilo, aga põhiline ostmine läheb lahti jõulude eel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 526 korda, sh täna 1)