Huvitav leid Kuressaare kotkas Kremli varakambris

Huvitav leid Kuressaare kotkas Kremli varakambris

KURESSAARE KOTKAS: Aastast 1595, Nürnbergi meistri Christoph Jamnitzeri töö. Hõbedane ülekullatud kotkakujuline veinikann, mis praegu asub Kremli Relvapalati kollektsioonis, kuhu sattus 1628. aastal Taani kuninga Kristian IV varakambrist.
Kõrgus 74,5 cm, tiibade siruulatus 86 cm. Kannu alusele on kinnitatud plaat, millel on saksakeelne kiri (vaba tõlge): Tema kuninglikule kõrgusele, Taanimaa ja Norramaa valitsejale Kristian IV-le, meie kõige heldemale jne, jne kuningale ja valitsejale… kingib selle kannu suures alandlikkuses Öselimaa 1595. aastal ja soovib kuninglikule kõrgusele pikaajalist elu … ja õnnelikku valitsemist.

Kuressaare linna rajasid kaupmehed, eestvedajateks Jacob Kohl, Walter Rottendorf ja Gerdt van Deventer. Kaupmeeste kõrvale lisandusid käsitöölised: mündimeister Erich Beck, sadulsepp Hans Koch, mölder Berendt Wesserlow, kalameister jt. 1593. aastast on teada ka maailma vanima elukutse esindaja, kes teenindas Taani riigikassa sekretäri Hans Tönneseni kodanik Bernt von Verdeni majas. Sutenööri liignimi von Verden osutab Saaremaa viimase piiskopi Johann Münchhauseni sünnipaigale viikingite algkodus.

Linna rajajate asemele tuli peagi uus põlvkond. 1584. aastal lossimüüridel vahiteenistust pidanud ja Piltene konfliktis Taani kuningale truuks jäänud linnakodanike üks juhte oli raehärra Gerdt van Deventer, kes võis olla Piltenes linnaõigusi taotlemas käinud Gerdt van Deventeri poeg. Kümme aastat hiljem olid raehärradeks Berendt Rottendorf (võis olla Walter Rottendorfi poeg) ja Jacob Kohl, Kuressaare esimese linnapea poeg.
Kohlide sugupuu on Eesti ajalooarhiivis olemas. Kuressaare esimene linnapea Jacob Mattheusi poeg Kohl abiellus Margareta Arensiga, neil oli kaks poega. Jacob jätkas isa jälgedes kaupmehe ja raehärrana, Heinrich oli Kihelkonna pastor.
1590-ndate algupoolel tõusis linnapeaks karismaatiline Gregers aus der Marck. Selline liignimi võib tähendada linnapea pärinemist Inglise kanali äärsest väikelinnast Pas-de-Calais’ lähedal. Tema karjäär algas Kuressaare lossiametnikuna ja jätkus asehaldur Christopher Walkendorfi kirjutajana. Meer Gregersi väitel võlgnes Taani kuningakoda talle juba 1570. aastast 1248 marka. 1597. aasta algul esitas linnapea kuningale ka sellesisulise kirjaliku nõudmise.
Omaette tähelepanu väärib rahanõue markades – Taani kuninga alluvuses oleval Saaremaal kehtis taaler. Hertsog Magnus hakkas 1564. aastal siin ka oma raha emiteerima, Kuressaare linnapea eelistas aga viikingiaegset raha, mis oli Saaremaal käibel juba pool tuhat aastat.

Lahkhelid Taani kuningakojaga

Kuressaare linnaõigusi kinnitanud ja privileege lisanud kuningas Frederik II suri 4. aprillil 1588. Uus kuningas Kristian IV (1577–1648) krooniti 19-aastasena 17. augustil 1596. Tseremoonial Kopenhaagenis esindasid Saaremaa rüütelkonda Johann Vietinghof ja Reinhold Anrep, aadelkonna senised privileegid Saaremaal kinnitas kuningas järgmisel päeval pärast troonile asumist.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Telli leht siit

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 119 korda, sh täna 1)