Tipus nii tööpõllul, motoringrajal kui ka pereisana

Tipus nii tööpõllul, motoringrajal kui ka pereisana

LIIDRINA RAJAL: N. Liidu meistrina 1973. aastal võistlejate rivi eesotsas.
Foto: Erakogu

Siin Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada. Nõukogude Liidu meistrivõistlustel kihutavad rajal võidusõitjad 125-kuubikulistel sportmootorratastel ehk masinaklassis 125 B. Võistlejaterivi eesotsas sõidab Lükati kurvi tuhandete spordisõprade rõõmuks võistlusrattal number üks mullune liidu tšempion, saarlane Villi Lepik, kelle edumaa on sirgele rajalõigule jõudes oma vana rivaali, moskvalase Anatoli Oleinikovi ees juba paarkümmend meetrit.

Enam-vähem sellise tekstiga edastas ringrajasõidu võistlustest reportaaže legendaarne Eesti rahvusringhäälingu spordireporter Gunnar Hololei. Reo küla Kopli talu peremehest, mitmekordsest N. Liidu ja Eesti meistrist, mitme Kalevi suursõidu võitjast ja nimetatud tiitlivõistluste, ka Balti meistrivõistluste paljukordsest medaliomanikust on nii Gunnar Hololeil kui ka teistel reporteritel-spordiajakirjanikel olnud põhjust rääkida-kirjutada kümneid või isegi sadu kordi. Meister-sportlane Villi Lepik on valitud ka maakonna (tollase rajooni) parimaks sportlaseks.

Nüüdse tunnustatud talu-, kala- ja jahimehe tippsaavutused motoringradadel jäävad eelmise sajandi seitsmekümnendatesse aastatesse. Villi Lepiku staaži motosportlasena, nii krossi- kui ka ringrajasõitjana, võib kokku võtta enam kui paarikümne aastaga.
“Liidu tiitlivõistlustelt on mul kolm kuld- ja viis pronksmedalit, Balti tiitlivõistlustelt paar hõbemedalit ja Eesti meistrivõistlustelt sain igal aastal mitut värvi medaleid, lisaks võidud Kalevi suursõitudel ja teistel võistlustel,” meenutas Villi Lepik.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Telli leht siit

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 223 korda, sh täna 1)