Piret Pihel: keegi ei ole öelnud, et toetused on kasutud (3)

Piret Pihel: keegi ei ole öelnud, et toetused on kasutud

 

Möödunud nädalal avalikustati riigikontrolli auditi aruanne selle kohta, kas miljarditesse kroonidesse ulatuvad ettevõtlustoetused on aidanud parandada meie majanduse konkurentsivõimet tervikuna või mitte. Ehkki auditi lõppjäreldus oli mõõdukalt eitav, olid ajakirjanduses ilmunud kommentaarid suhteliselt radikaalsed – väideti koguni, et riik löövat “toetustega raha laiaks” (vt. 26. aug. Eesti Päevaleht). Kuidas hinnata aga riigikontrolli auditit Saare maakonna seisukohalt? Kommentaari saime Saaremaa ettevõtluse edendamise sihtasutuse (SEES) juhatajalt Piret Pihelilt.

Alustuseks lühidalt sellest, milliste järeldusteni on jõutud riigikontrolli auditis. Selles on öeldud, et perioodil 2004–2009 on riik jaganud ettevõtlustoetusi enam kui 7 miljardit krooni, kuid see summa ei ole aidanud parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet tervikuna – ettevõtete vähene tootlikkus ja ekspordivõime, mis on aluseks majanduse konkurentsivõimele, ei ole riigi toetuste mõjul oluliselt suurenenud.

Riigikontrolli arvates on säärase olukorra põhjuseks “jäik, rõhuasetuseta ning killustatud toetuste süsteem”. Edasi on auditi aruandes öeldud: “Riik pihustab raha toetustena paljude majandusharude vahel laiali, kasu lõikavad toetustest üksikud ettevõtted ja toetuste efekt majanduses ning majandusharudes [tervikuna] on peaaegu olematu.”

Tõsi, aruandes on küll mööndud, et viimase kuue aasta jooksul ettevõtlusse paisatud “toetuste mõju võib avalduda kaugemas tulevikus”, samas aga on kohe kahjutundega tõdetud, et toetuste oodatavale mõjule on “ettevõtted andnud skeptilise hinnangu”.

SEES-i juhataja Piret Pihel, kuidas kommenteeriksite Eesti Päevalehes kirjutatut, et “riik lööb toetustega raha laiaks”?
Ütleksin, et tõenäoliselt on tegemist ajakirjandusliku nipiga, et inimesi lugema kutsuda. Kui aruandesse süveneda, siis ei ole tegemist nii ühese hinnanguga.

Kuid riigikontrolli auditi aruandes on ju üheselt väidetud, et toetusi saanud ettevõtete ekspordivõime ei ole vaadeldaval perioodil märkimisväärselt suurenenud. Mida ütlete kommentaariks Saare maakonna kohta?
Saare maakonnas eraldi auditit tehtud ei ole ja seega ei saa midagi konkreetset öelda. Eksporditoetuste tulemusena hindas ekspordi kasvu 57% ja paranenud turundustegevust 54% uuringus osalenutest. Kas see on majanduslanguse tingimustes piisav või ebapiisav? Riigikontrolli audit väidab, et ettevõtete ja üldkogumi majandusnäitajate vahel on selge positiivne erinevus toetust saanute kasuks igas toetusgrupis.

Kuid vaadelgem kõigepealt riigikontrolli kasutatud metoodikat: peamiselt toetutakse majandusnäitajatele aastatest 2004–2008, sest hilisemad andmed ei olnud auditi koostamise ajal veel kättesaadavad. Samas tasub silmas pidada, et 2007. aastal algas uute toetusmeetmete periood, mis aktiivselt käivitus alles 2008. aastal. Seega leian ma kõigepealt, et vaadeldud on liialt lühikest perioodi ja võib-olla ei ole meil piisavalt lähteandmeid (vastas alla 50% küsitletutest). Ei tohi unustada majanduskriisi, mille tagajärjel muutus kardinaal-selt kogu turusituatsioon. Tegelikult me ju ei tea, mis oleks juhtunud ilma nende toetusmeetmeteta.

Kuidas kommenteerite aga majandusminister Juhan Partsi sõnu ajalehe veergudel, et EAS on bürokraatlik asutus ja peaks toetuste suunamisel olema senisest aktiivsem ning käituma vabamalt?
EAS on bürokraatlik asutus. See tuleneb Euroopa Liidu direktiividest ja võimalikest audititest. Eelnev kontroll ja sellest tingitud bürokraatia on tagatiseks, et kõik on tehtud õigesti ja ei tule teha tagasinõuet, seega tähendab see ka kliendi kaitset. Aga kust täpselt kulgeb see piir, millest alates bürokraatia ei ole enam mõistlik, seda on väga raske määratleda. Igal juhul on bürokraatia kallis ja aeganõudev. Ütleme nii, et selles vallas on arenguruumi.

Mulle isiklikult meeldib Äripäevas väljaöeldud mõte, et riigikontrolli auditi aruanne aitab meil mõista, et konkurentsivõime arendamine on palju laiem küsimus kui ainult riigiabi andmine – toetuste saamiseks kulutatud energia ja vahendid võiks suunata hoopiski ettevõtte siseste protsesside parandamiseks.
Selline mõte on kirjas ka riigikontrolli auditi järeldustes. Riskimoment on majanduses alati väga suur ja lühikese perioodi jooksul on raske hinnata, kuivõrd kasumlik on üks või teine toetusmeede olnud. Seda enam, et viimastel aastatel muutus järsult majandussituatsioon, mistõttu nõudlus langes kõikjal. Uuringu kohaselt on turgude langus ettevõtjatele suurim probleem, arengutakistuseks on piiratud võimekus investeerida uutele turgudele sisenemisse.
Auditi aruandes on väidetud, et ettevõtlustoetustelt loodeti suuremat tõhusust. Aga kas masu tingimustes on üldse võimalik rääkida mingist tõhususest? Võib-olla peaksime hoopiski vaatama, kuivõrd suur olnuks tagasiminek ilma toetusteta. Ja kui me praegu loodame, et oleme suutnud majanduse langustempo peatada, siis minu arvates võib öelda, et tänases majandussituatsiooni oleme nii mõndagi korda saatnud. Efekt, mille oleme saavutanud, on palju olulisem ja erinev tulemusest, milleni oleksime ehk jõudnud majanduskasvu ajal.

Mida te ikkagi ütlete Saare maakonna kohta – kas siinsete ettevõtete tootlikkus ja konkurentsivõime on tänu toetustele paranenud?
Lähitulevikus on meil kavas läbi viia järelhindamine, mille käigus seirame neljateist starditoetust saanud ettevõtjat. Esimesed kokkuvõtted sellest loodame saada umbes kuu aja pärast. Kuid juba praegu võin öelda: mulle isiklikult ei ole ükski klient tunnistanud, et talle eraldatud toetus oli jama ja et ta oleks ka selleta edukalt hakkama saanud. Seevastu väidavad paljud, et ilma toetuseta ei oleks olnud võimalik planeeritud arenguid ellu viia. Muide, seda väidab ka riigikontrolli audit (vaid 9% oleks panustanud tootearendusse ja 24% tootlikkuse kasvu ilma toetuseta).
Viimastel aastatel oleme tugevalt toetanud eksportivaid ettevõtteid. Saaremaal on väga palju turundus- ja tootearendusalast tegevust arendanud väikelaevaehitajad. Tulemuseks on, et selles valdkonnas on Saaremaal säilinud töötajate arv ja see moodustab tänaseks üle 70% sektori tööhõivest (2007. a oli see ca 50%), müügikäibest annab meie maakond ligi 90% (2006. a oli see ca 60%). Majanduslanguse tingimustes on need kiiduväärsed tulemused. Raske on aga mõõta, kui suurt rolli on siin mänginud toetused.
Riigikontrolli auditi aruanne annab mitmeid soovitusi ja usun, et neid rakendades viiakse toetusmeetmetesse sisse mitmeid parendusettepanekuid. Maakondlikel arenduskeskustel (sh SEES) tuleb ilmselt tööd juurde. Soovitustes räägitakse vajadusest koostada regiooni analüütiline majandusülevaade potentsiaalsete tegevusalade lõikes, mida saaks kasutada ettevõtluspoliitika kujundamisel. Samuti rõhutatakse vajadust teha koostööd kohalike omavalitsustega ja teadusasutustega, et toetada ettevõtlust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 71 korda, sh täna 1)