Spordimeditsiin meelitas Orissaarde hulgaliselt huvilisi (7)

Orissaare spordihoones toimunud kahepäevasel Tartu ülikooli spordimeditsiini kliinikumi infopäevale oli kogunenud hulk spordihuvilisi.

Spordimeditsiini kliinikumi arste tervitasid Orissaare valla spordijuht Kaire Nurja ja Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna nõunik-peainspektor Andres Hanso. Hanso sõnul on äärmiselt suur rõõm näha, et spordimeditsiini kliinikum on jõudnud ka Saaremaale.

“Tore, et Orissaare spordihoone uus juhtkond on spordi arendamise Saaremaal tõsiselt ja laiemalt ette võtnud. Loodan, et see saab olema vaid esimene samm pikas ja toredas koostöös,” ütles Andres Hanso. TÜ kliinikumi poolsed avasõnad ütles ja pidas esimese informatiivse loengu noorsportlaste testimisest spordimeditsiini- ja taastusravikliiniku direktor Rein Kuik.

Ta tutvustas terviseuuringute eesmärke ja läbiviimise võimalusi Eestis. 1. aprillist 2009 tehakse noorsportlastele (kuni 19-aastased) terviseuuringuid tasuta, neid rahastab haigekassa. Praegu teevad noorsportlaste terviseuuringuid TÜ kliinikum, Spordimeditsiini SA, Pärnu haigla, Ida-Viru keskhaigla, Narva haigla. Järgmisena esinenud spordiarst Agnes Mägi kõneles terviseuuringute statistikast. 2009. aastal testiti kõige rohkem 13,2 aasta vanuseid poisse, kes tegelesid korvpalli, kergejõustiku, jalgpalli, suusatamise ja võrkpalliga.

Üllatuslikult palju oli testitavate hulgas ka iluuisutajaid. Testitavate keskmine treeningkoormus oli 8 tundi nädalas. Üle 8 tunni nädalas treenijatel on juba mõtet testida tervist ka koormustestiga, väiksema koormusega treenijatel piisab lihtsamatest testidest. Terviseuuringute tulemusena leitakse Mägi sõnul 50 protsendil juhtudest midagi, millele tähelepanu pöörata. Enamjaolt ei ole need õnneks tõsised probleemid. Sagedamini esineb noorsportlastel traumatoloogilisi muresid.

Enamasti on nendeks lampjalgsus, rühivead või vigastused. Samas on oluline tegeleda ka selliste lihtsamate muredega, kuna see aitab ära hoida liigesteprobleeme ja vigastusi. Tõsisemad mured on dr Mägi sõnul südame-veresoonkonna patoloogiad, mis sageli muudavad arstid väga ettevaatlikeks. “Äkksurma juhtumeid on olnud, kuid õnneks siiski harva. Siiski aga paneb see teema arstide õlule äärmiselt suure vastutuse ennetustöö näol,” nentis Mägi.

Kõige tervem noorsportlaste vanusegrupp olevat spetsialistide hinnangul 7–12-aastased. Pärast seda algab noortel juba puberteediiga ja sageli suurenevad ka treeningkoormused. Terviseuuring lõpeb arstipoolse otsuse langetamisega. Kõige toredam on muidugi, kui uuringu tulemus on negatiivne, st ei leita midagi, mille pärast noor sportlane peaks treeningud katkestama. Tuleb ette ka juhte, kui otsuseks on treeninguid ajutiselt piirata või sootuks katkestada.

Loengu lõpus tõstatati teema toitumisest ja toidulisanditest. Näiteks soovitati noortele kindlasti selgeks teha, mis on spordijoogi ja energiajoogi erinevused, ning selgitada toitumise põhitõdesid ja rõhku panna igapäevasele tervislikule toitumisele. Kaks päeva kestval infopäeval loodeti ära testida 40 Saaremaa noort sportlast.

Kaia Kollo

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 75 korda, sh täna 1)