Uisu luukere kiideti heaks

Uisu luukere kiideti heaks

MUISTNE VABADIKE KIRI: Uisuprojekti eestvedaja Mihkel Jürisson lubas kirja hästi hoida ja pistis selle uisukotti, et kiri esimese reisiga Saaremaale toimetada.
Foto: Aaare Laine

Laupäeva õhtul avanes huvilistele Koguva sadamas võimalus uudistada ehitatava 17,8 meetri pikkuse, viie meetri laiuse, meetrise süvise ja 132-ruutmeetrise purjepinnaga uisu “luukeret”.

Pärast külapillimeeste võistumängimist tulid muhulased ja suur osa publikust koos kahe tuletunglaga ratsanikuga, kelle ees astusid tõrvikuid kandvad Muhu rahvariietes piigad ja muistse vabadike kirja kandjad, rongkäigus Tooma talu juurest Koguva sadamasse uisukoja ette.
“Meitel on tähtis ürik kaasas, mitmesajaaastane dokument. Soovime, et uisumehed selle laevaga, mis praegu veel pooleli, merele purjetavad ja selle kirja üle maailma kõikidesse randadesse viivad.

Esialgu aitab Saaremaast ka. Selles kirjas seisab, et Koguva mehed ja naised on jätkuvalt vabad,” pajatas põline muhulane Meelis Mereäär peauisumees Mihkel Jürissonile kirja üle andes. “Ma tänan ja paneme selle kirja uisukotti. Nüüd aga astuge uisukotta sisse ja vaadake seda uisku ennast ka, maitske uisuõlut ja sööge uisukooki!” kutsus Mihkel Jürisson, asudes jagama seletusi aluse ehitamisest.

Uisu puhul kasutatakse traditsioonilist ehitusviisi, mis pärineb juba viikingiaegadest – klinkerplangutust. “Te näete kaaremalle. Siia peale lüüakse lehisest plangud, mis on toodud Siberist. Lehis on männist vastupidavam,” selgitas uisuprojekti eestvedaja. Tuleval aastal uisk taglastatakse ja aasta lõpus lastakse vette. “Igapäevased reisid on kavandatud Muhu ja Saaremaa vahet. Edaspidi hakkame ehk ka Suures väinas liikuma. Ühemeetrine süvis võimaldab laidudelegi sõita. Kui keegi tahab oma lambaid saarekesele viia, siis meie võime teda aidata,” lubas Mihkel Jürisson.

Uisk saab ka 130-hobujõulise mootori. “Tänapäeval teisiti ei saa. Kui tuult ei ole, siis saame ikkagi reisijaid vedada,” nentis projektijuht. Muhu uisk on Eestis kõige suurem muistne laev. Sellise laevaga sõitsid Koguva vabadikud juba 1532. aastal. Tänavu möödus viimase uisu valmimisest, mis vedas koduloomi, kala ja puitu 1924. aastani, sada aastat.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 107 korda, sh täna 1)