Riik tahab lõpetada segaduse maatulundusmaa kasutamisel (3)

Riik tahab lõpetada segaduse maatulundusmaa kasutamisel

SELGUSE OOTEL: Täna ei ole täpselt selge, mida võib teha maaga, mis on maatulundusmaa sihtotstarbega.
Foto: Egon Ligi

Keskkonnaministeerium ja põllumajandusministeerium moodustavad ümarlaua, et arutada muuhulgas ka põllumajanduslikult kasutatava maa kasutamise ja kaitse õiguslike aluste loomist.

Ümarlaua tegevust koordineerima hakkava maa-ameti juhtkonna nõuniku kohusetäitja Evelin Jürgenson ütles Saarte Häälele, et kavandatavate muudatuste eesmärk on selgem ja üheselt mõistetavam regulatsioon maakasutuse osas. Maa-ametis on väljatöötamisel uus maakatastriseadus, mis on otseselt seotud maakasutusotstarvete küsimustega ja mille väljatöötamisel on vaja arvestada erinevate vajadustega. Samas on arutusel ka kõlvikute andmete arvestuse pidamine ETAK-i (Eesti topograafiline andmekogu) andmete alusel.

Täna ei ole täpselt selge, mida võib teha maaga, mis on maatulundusmaa sihtotstarbega. Teatavasti jaguneb maatulundusmaa sihtotstarbega maa omakorda kõlvikuteks ehk ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osadeks, mida ei piiritleta piirimärkidega. Maatulundusmaa erinevad kõlvikud on haritav maa, looduslik rohumaa ja metsamaa, mille maksustamise alused on tavaliselt erinevad.

Üks kõlvik võib muutuda teiseks kas looduslikul teel (haritav maa võsastub, kuna seda ei harita ja mõne aja pärast võib see muutuda ka metsaks) või siis on see inimese oma tegevuse tagajärg (haritav maa metsastatakse). Siinkohal ongi vaja regulatsiooni, mis annaks selged alused, kuidas tuleb antud olukorras käituda. Kas metsastamiseks on vaja nt luba, kuidas registreeritakse ühe kõlviku muutus teiseks jne.

Näiteks Taanis on riik määratlenud alad, mida riik ise soovib, et need metsastataks, ja nende alade metsastamiseks saab riigilt toetust taotleda. Teiseks on sellised alad, mis ei ole riigi poolt määratud prioriteetseteks metsastamise aladeks, aga kus kinnistu omanik võib siiski oma maad metsastada, kuid ei saa toetust. Ja kolmandaks on sellised alad, kus metsastamine ei ole lubatud.

Põllumajandusministeerium on varem teada andnud, et nende poole pöördub üha rohkem inimesi küsimuste ja muredega, mis on seotud põllumajandusmaa suuruse, selle sihipärase kasutamise ja väärtuse kaitsega. Samuti on inimestel probleeme põllumajandusmaa kasutust käsitlevate registritega (maakataster, statistikaamet, PRIA põllumassiivide register jms), milles sisalduvad andmed ei ole omavahel seotud, ja seega on nendes sisalduva teabe ristkasutus raskendatud.

Põllumajandusministeeriumi hinnangul on maatulundusmaa määratlemise alused endiselt ebaselged ja mitmeti mõistetavad ning puudub järelevalve maakasutuse nõuete täitmise (nõudeid pole üheselt kehtestatudki) ja maade sihtotstarbelise kasutuse üle. Näiteks käsitletakse metsaseaduse § 3 alusel metsamaana lisaks maakatastrisse kantud metsamaale ka põllumajandusmaad, kui seal kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%.

Seega iseloomustavad metsamaa suurust täiesti erinevad andmed: ühed, mis on maakatastrisse kantud metsamaana, ja teised, mis on inventeerimisandmete alusel kantud metsaregistrisse. Põllumajandusministeerium leiab, et reformimata maa ja maatulundusmaa osas oleks vajalik läbi viia riiklik maainventuur, et saada usaldusväärne ja selge ülevaade põllumajanduslikus kasutuses oleva või selle potentsiaaliga maa väärtusest, arvestusest, omandisuhetest ja kasutajatest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 795 korda, sh täna 1)