Omavalitsused toetavad rahapuuduses tõbiseid (5)

Omavalitsused toetavad rahapuuduses tõbiseid

OMAVALITSUSED AVITAVAD HÄDALISI: Kuigi omavalitsused kinnitavad, et aitavad majandusraskustes inimesi raviarvete tasumisel, on see abi haigekassa võimaluste kõrval siiski pisku. Fotol kohendab voodit Kuressaare haigla kirurg Aare Taul.
Foto: Peeter Kuku

Haiglate liidu juht Urmas Sule rääkis hiljuti ERR-i eetris, et majandusraskustesse sattunud inimesed võivad jääda õigel ajal arstiabita, kuna jätavad suuri ravikulusid kartes arsti poole lihtsalt pöördumata. Tuge saab selles osas aga kohalikelt omavalitsustelt.

Kuressaare linnaarst Juri Zabellevitš ütles Saarte Häälele, et probleem ravikuludega võib olla peamiselt neil, kel puudub ravikindlustus. “Kõik inimesed meie riigis peavad olema kindlustatud haigekassa poolt. Isegi töötud. Selleks on vaja ainult õigel ajal töötukassasse minna ja end arvele võtta. See tähendab, et kui sa kõigi oma hädadega satud raviasutusse, siis riik maksab sinu eest,” kinnitas linnaarst.

Samas ilmneb tihti, et väga paljud inimesed, kes on töö kaotanud, ei ole kas üldse läinud end töötukassasse registreerima või on käinud seal lühikest aega. “Kui ennast töötukassas näitamas ei käi, siis mõne aja pärast kriipsutatakse sind lihtsalt nimistust maha ja kaotadki haigekassa kindlustuse,” tähendas Zabellevitš.

Tema sõnul on linnaeelarves inimeste ravialase abistamise jaoks ette nähtud 400 000 krooni. “See on selleks, et inimeste eest maksta kulud ravimitele, transpordile ja abivahenditele,” märkis Zabellevitš. Linna sotsiaalhoolekande spetsialist Monika Lember lisas, et ravikulusid hüvitatakse kaalutud sissetulekute ja väljaminekute alusel.

“Tegemist ei ole universaalse toetusega, vaid toetus sõltub sellest, kui suured on inimese kulud eluasemele. Kui talle jääb kätte vähem, kui on volikogu kehtestatud norm – ühe inimese kohta pool miinimumpalka –, siis maksab linna sotsiaalhoolekanne need kulud kinni,” kinnitas ta. Nende jaoks, kel puudub haigekassa kindlustus, on linnal veel eraldi summa, mis on 20 000 krooni.

Kes küsivad, saavad ka abi

Valjalas on näiteks kaks erinevat toetust, mida saab taotleda ka terviseprobleemide korral – toetus ravikindlustusega hõlmamata isikute ravikulude katteks ja täiendav sotsiaaltoetus. “Seega on Valjala vallas võimalik taotleda toetust probleemi lahendamiseks, mis võib olla ka tervisega seotud,” ütles vallavanem Kaido Kaasik. Avaldusi esitatakse neile tema sõnul pidevalt ja võimaluste piires vald ka toetab kõiki, kellel on hetkel raske olukord.

Kindlasti lükkavad inimesed Kaasiku hinnangul edasi hambaravi, kuna see on kallis ja haigekassa seda ei hüvita. “Kahjuks ei suuda väike omavalitsus üle võtta kõigi raviteenuste eest maksmist, mis jäävad haigekassa poolt toetuseta, eriti olukorras, kus meie tulud on vähenenud üle 20%,” tähendas ta. Kaasik märkis, et kuna riik korjab kokku sotsiaalmaksu, siis peaks ta leidma ka lahendused, mis parandavad inimeste tervislikku olukorda.

Kärla vallavanem Villi Pihl ütles, et neilgi on spetsiaalsed toetused abistamaks vähekindlustatud või erivajadustega inimesi. Näiteks on võimalik taotleda toetust ravimite või transpordikulu hüvitamiseks, tehniliste invavahendite soetamiseks ja raviteenuste hüvitamiseks. Lisaks saab vallalt tuge ka lastele prillide soetamisel. Muhus, Lümandas, Kaarmal, Kihelkonnal, Orissaares ja Salmelgi puudub sarnaselt linnale spetsiaalne ravitoetus, kuid avalduse alusel on vallad võimaluste piires oma valla inimesi ravikulude osas siiski aidanud.

Selleks on valdade sotsiaalkomisjonid ravikulusid tõendavad dokumendid üle vaadanud ning teinud sellest lähtuvalt otsuse, millise summaga toetada. Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam sõnas, et eraldi ravitoetust kehtestada pole neil ilmselt tarvidust, sest eelarvereal olevatest sotsiaalse kaitse summadest piisab. “Arvan, et rahaliste vahendite puudumise tõttu keegi meie perearsti juurde minemata ei jäta,” lisas ta.

Orissaare vallavanem Aarne Põlluäär usub, et rahaliste raskuste tõttu ei ole veel keegi jätnud arsti juurde minemata, kui selleks on vajadus. Ravitoetus kui riiklik toetus võiks tänasel päeval samas ikkagi olemas olla. “Elanikkond vananeb ja ka sissetulekud piirkonniti vähenevad, seepärast arvan, et täna võiks see olla juba vajalik,” märkis ta.

Spetsiaalsed ravi hüvitamise toetused on olemas ka Mustjala vallas. “Kehva tervisega ja kindlustamata inimesi oleme julgustanud pöörduma perearstile ja sealt siis juba edasi eriarstidele, et püüda oma tervist parandada või siis et tuvastada töövõimetust. Kuna neil tervisekindlustust ei ole, siis on vald andnud nõusoleku raviasutusele vastavalt esitatud arvetele tasuda,” selgitas valla sotsiaaltöötaja Saima Lõhmus.

Eraldi ravitoetust pole vaja

Ka Kaarma vallasekretär Andrus Lulla kinnitas, et nad on sotsiaaltoetuste maksmise korra alusel hüvitanud vallarahva kulutusi ravimitele ja ravil käimise kulusid. Valla sotsiaaltoetuste komisjon vaatab tema sõnul taotlusi läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kaks korda kuus. “Spetsiaalset ravitoetust ei ole vald kehtestanud ja ilmselt ei ole ka vaja seda kehtestada, sest inimeste probleemid ja kulud on väga erinevad ning neid tulebki komisjonis individuaalselt läbi vaadata,” kinnitas Lulla.

Sama meelt olid ka Salme vallavanem Kalmer Poopuu, Leisi valla sotsiaalosakonna juhataja Mari-Anne Tuuling ja Muhu sotsiaaltöötaja Triin Valk. “Kui inimene meie poole pöördub, siis abi ta saab ikka. Ma ei tahaks uskuda, et keegi meie vallast otseselt seetõttu täitsa hätta oleks jäänud, et tal pole raviks rahalisi võimalusi,” sõnas Valk.

Lümanda vallavanem Jaanika Vakker selgitas, et ravitoetus vallal küll ametlikult puudub, kuid ravi ja arstiabiga seotud kulud on kompenseeritavad muude toetuste ja teenustega. Näiteks võimaldab vald inimesele transpordi linna arsti juurde, kui neil pole endal võimalik arstile pääseda. Lisaks saavad ravikindlustuseta elanikud taotleda täiendavat sotsiaaltoetust arsti visiiditasu ja uuringute eest tasumiseks arsti poolt esitatud arve alusel.

Sama määruse raames on kodanikul õigus taotleda ühekordset toetust kaks korda aastas kokku kuni 1000 krooni. Vakker tunnistas, et Lümanda vallas võib tõepoolest olla inimesi, kes arsti juurde mineku majanduslikel põhjustel edasi lükkavad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 121 korda, sh täna 1)