Ehmatus: kompostihunnikus peesitas hulgaliselt nastikuid (lisatud video!) (10)

Ehmatus: kompostihunnikus peesitas hulgaliselt nastikuid (lisatud video!)

LOOMAD NAGU MEIEGI: Kuigi enamikul inimestest tekitavad roomajad hirmujudinaid, tuleks nende eest hoolitseda samamoodi nagu kõikide teiste loomade eest.
Foto: Erakogu

Suur ja mitte just kõige meeldivam oli ERR korrespondendi Margus Mulla üllatus, kui ta kompostihunnikus kasvava kõrvitsa juurest üleeile hommikul ligi sadakond vastkoorunud nastikut avastas.

Mulla sõnul olid ussipojad ennast puntrasse sidunud ja selliselt moodustunud kogumid olid käsivarrejämedused. Näha oli ka nahkjaid nastikumune. Roomajaid mitte just üleliia palju armastav mees kutsus appi loodusemehe Tõnu Talvi, kelle abiga pliiatsijämedused nastikupojad kokku korjati ja minema toimetati. “Ma olen täielikult teadlik nastikute ohutuses ja et nad püüavad hiiri ja on muidu kasulikud, aga no ei taha nendega ühes hoovis elada,” arvas telemees Muld.

Keskkonnaametis töötav Talvi rääkis Saarte Häälele, et nastiku puhul on tavaline, et munad poetatakse sooja kohta, kas siis päikese või orgaanilise aine lagunemisprotsesside tulemusel ümbrusest soojemasse kohta. Nastik paaritub kevadel ning muneb suve alguses hoolikalt valitud kohta paarkümmend muna. Koorumiseni läheb sealt veel paar kuud. Talvi märkis, et arvatavasti oli tegemist mitme emase kurnast pärit munadest koorunud nastikutega. Emasloomal pole Talvi sõnul pärast munemist munade juurde enam asja ning kompostihunnikus oli järelikult paras soojus, et pisikesed said korralikult kooruda.

Selle kohta, et nastikuid oli korraga nii palju, arvas Talvi, et tõenäoliselt soodustasid nende madude sigimisedukust nii soodsaid talvitustingimusi pakkunud stabiilne ja jahe talv kui ka lõppev pikk, kuiv ning soe suvi.
“Et inimasukate soov oli nendest veidi võõristust tekitavatest naabritest vabaneda, kogusime väikesed siud õrnalt kokku ja viisime teise sobilikku, kuid ilma inimnaabruseta elupaika,” rääkis ta.

Talvi lisas ka seda, et nastik on muutumas aina haruldasemaks ning seetõttu on ta kantud ka kaitsealuste liikide III kategooriasse. Kui keegi satub peale nastikute talvitumisaegsele kogumile, kevadisele pulmamängule või sarnasele munast koorumisele, siis Talvi sõnul oleks kõige targem nad omaette toimetama jätta. “Loodus tunnetab piiri ja enamasti taandub ise liiga lärmaka, trampiva või muul moel ebameeldivalt häiriva inimese eest,” selgitas ta ning lisas, et kui keegi on oma maalapilt leidnud nastikuid, siis peaks tal olema ka hea meel.

Nimelt on ökosüsteem tema naabruses veel terviklik, turvaline ja puhas, võimaldades seal elada nii vihmaussidel ja teistel pisiolenditel, konnadel kui ka neid jahtivatel kiskjatel. Talvi ütles, et olgugi, et tavaliselt tekitab taoliste vaatepiltide nägemine inimestes võõristust, ei maksa kindlasti tunda vaid hirmu ja põlgusejudinaid. “Pean inimese-looduse suhete ja mingilgi määral looduse mõistmise ja terve tunnetamise külge sarnastes asjades palju olulisemaks kui hirmu- ja põlgusejudinaid. Ühesugused loomad ses suures ilmas oleme me kõik ja kes ütleb, kes on ilusam,” ütles Talvi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 261 korda, sh täna 1)