Maakonna marjakasvatust püütakse taas elavdada

Maakonna marjakasvatust püütakse taas elavdada

MARJU ON TURUL VÄHE, KASVATAGEM NEID SIIS: Kogemustega marjakasvataja ja sel alal konsulendina töötav Jekaterina Näälik tõi elust ehedaid näiteid, rääkides huvilistele ka agrotehnikast.
Foto: Aaare Laine

Eile Kavandi kandi seltsimajas toimunud MTÜ Saarte Nõuandekeskus korraldatud marjakasvatajate infopäeval tõdeti, et marjakasvatus on viimastel aastatel teinud Saare maakonnas vähikäiku.

“Andsime marjakasvatajaile teada, et nõudlus heade saaremaiste marjade järele on olemas. Maasikakasvatuse kõrgajal saavad marjad Kuressaare turul juba ennelõunal otsa. Sügismarju turul peaaegu üldse ei müüda. Kasvatajaid on väheks jäänud,” tõdes MTÜ Saarte Nõuandekeskus taimekasvatuse konsulent Veeve Kaasik.

1999. aastal oli Saare maakonnas umbes viiskümmend maasikakasvatajat. Praegu on arvestatavaid suurtel pindadel maasikaid kasvatavaid ettevõtjaid ligi kümme korda vähem. “Turg ootab. Kohalikku marja on turule vaja. Eriti nõutavad on maasikad, sõstrad ja vaarikad. Mustikakasvatus ei ole meil veel käima läinud. Maasikakasvatajad võiksid ka hiliste sortidega tegelda, sest ka nende järele on nõudlus,” märkis Veeve Kaasik.

Infopäeval rõhutasid ettekandjad Veeve Kaasik ja Jekaterina Näälik mahetoodangu vajalikkust, kuna tarbijaskond on huvitatud just puhtalt, ilma mineraalväetisi kasutamata kasvatatud marjast. Suhteliselt uueks kultuuriks, mida Saaremaalgi viljeldakse, on astelpaju. “Praegu läheb peaaegu kogu astelpaju saak Saaremaalt välja. Noortel meestel, kes selle kasvatamisega tegelevad, oleks juba aeg mõelda astelpaju marjade töötlemisele,” nentis Kaasik.

Infopäeval informeeriti huvilisi uuematest sortidest ja frigotaimedest.
Frigotaimed on lühemat või pikemat aega külmhoidlas hoitud taimed, mis annavad juba 60 päeva pärast istutamist saaki. Saagi suurus oleneb taimede risoomi läbimõõdust, mida suurem see on, seda rohkem õisikuid moodustub ning seda suuremaks kujuneb ka saagikus. Frigotaimedega on võimalik maasikasaaki ajastada.

“Need taimed on küll natuke kallimad, kuid toodangust tuleb see raha juba samal aastal tagasi,” julgustas konsulent Kaasik frigotaimedega tegelema.
Tänavust marja-aastat iseloomustades ütles Veeve Kaasik, et maasikad andsid normaalset saaki. Vaarikasaagid olid aga kesised, kuna lumerikas ja külm talv mõjus vaarikatele negatiivselt.

Mõlemad lektorid julgustasid Kavandis huvilisi marjakasvatusega aktiivsemalt tegelema, märkides, et sellel tootmisharul on nii maakonnas, Eestis tervikuna kui ka Euroopa Liidus perspektiivi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 129 korda, sh täna 1)