Tehumardi rahvas tahab omal maal ise jahti pidama hakata (4)

Värskelt moodustatud MTÜ Tehumardi Maaomanike ja Jahimeeste Ühendus taotleb keskkonnaministeeriumilt jahipidamise õigust RMK Kuressaare jahialal, et anda kohalikele maaomanikele ja jahimeestele kaasarääkimisõigus jahipidamise arendamisel ja tagada nende vahel tihedam side.

“Miks me peame sõitma paar-kümmend kilomeetrit kusagile eemale jahile ja kuuluma mõnda teise jahiseltsi, kui oma piirkonnas on samuti ulukiprobleemid,” ütles hiljuti loodud mittetulundusühingu juhatuse liige Ants Kark. Uue organisatsiooniga on praeguseks lühikese ajaga liitunud 21 Tehumardi ja selle naabruses asuvate külade maaomanikku, teiste hulgas ka Salme Põllumajanduse OÜ. Oma toetuse MTÜ-le on andnud 27 maaomanikku.

Ants Kargi sõnul ei taotle vastloodud organisatsioon jahipidamise õigust mitte kogu RMK Kuressaare jahialal, vaid eelkõige ikka oma piirkonnas. “Las Kärla mehed lasevad oma kandis ja Nasva mehed Nasval, oleme nõus teiste jahindusorganisatsioonidega koostööd tegema,” kinnitas Ants Kark, kelle andmetel on Kärla vallas samuti loodud MTÜ, kes soovib reorganiseeritavas RMK Kuressaare jahipiirkonnas tegutsema hakata.

Jaht käib maaomanike huvide arvelt

Tehumardi jahimehed ja maaomanikud ei ole päri praegu toimiva jahinduspoliitikaga, mis arvestab eelkõige jahindusorganisatsioonide huve, kusjuures maaomanike ja jahimeeste vahel puudub sageli igasugune diskussioon. Kirjas keskkonnaministeeriumile teatavad Tehumardi maaomanikud ja jahimehed, et nad ei pea õigeks sellist olukorda, kus eraomanduses olevad põllud ja kultuurid tuuakse ohvriks jahiseltside majanduslikele huvidele.

RMK jahindustegevus ajab taga kasumit, kuid ei arvesta maaomanike soovide ja huvidega. Näiteks piiratakse mõnes jahiseltsis jahituristide ootuses liikmete jahti metssigadele. Salme põllumajandusühistule on jäänud mulje, et silorullide valmistamise eesmärk ongi ainult ulukite toitmine jahituristide jaoks. Tehumardi maaomanikud ja jahimehed ei pea normaalseks, et maaomanikust jahimees peab jahiloa oma põllulapi kaitseks lunastama võrdsetel alustel Saksa jahituristiga.

Rääkimata sellest, et kohalik jahimees võiks kaitsta mittejahimehest naabrimemme õunaaeda jahiulukite rüüsteretkede eest. Mõistlik oleks ulukikahjude vältimiseks väljastada maaomanikele küttimislube limiidivabadele suurulukitele riikliku hinnakirja alusel, mitte kommertshinnakirja alusel. Ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on varem öelnud, et riigi nimel kommertsjahi pidamine eramaadel on veninud kahetsusväärselt pikaks.

“Loodame, et selline ülekohus lõpeb ja riik võimaldab edaspidi jahiala hoidmiseks osaleda ka kohalikel maaomanikel ja jahimeestel. Jääme lootma, et RMK Kuressaare jahipiirkonna reorganiseerimisel arvestatakse kohalike maaomanike tahteavaldusega valida ise oma maadele jahirentnik,” öeldakse keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas.

Ministeeriumi spetsialist peab Tehumardi rahva nõudmist põhjendatuks

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niittee tervitas Tehumardi elanike aktiviseerumist ja tõdes, et seni pole kohalikel huvi Kuressaare jahipiirkonna reorganiseerimise vastu olnud. “Nüüd on tore kuulda, et kohalikud inimesed on MTÜ moodustanud,” sõnas Niittee. Niittee rääkis, et pärast seda, kui 2009. aastal jõustunud jahiseaduse muudatus võimaldab RMK-l jahipiirkonna kasutusõigusest loobuda, on RMK reorganiseerinud enam kui pooled oma jahimajanditest.

Mitmel pool on eramaa tükid RMK jahipiirkonnast välja lõigatud ja antud kogu paketis eraõiguslikele MTÜ-dele. Kuressaare jahipiirkonnas, kus riigimaad on vaid kümme protsenti, on kohalike nõudmine ise jahti pidada igati loogiline. “Mujal on need praktikad olemas ning ei ole nagu eriti argumente, miks Kuressaare piirkonnas ei võiks toimida analoogne skeem, mis mujal Eestis,” sõnas Niittee.

Kui Saaremaal peaks olema veel mõni jahipiirkond, kus maaomanikud ja jahimehed omavahel piike murravad, siis uus loomisel olev jahiseadus toob Niittee sõnul siin maaomanikele leevendust. Uus seaduseelnõu lubab jahipiirkonna kasutaja väljavahetamist, kui maaomanike loodud MTÜ, kuhu pindalaliselt on haaratud kaks kolmandikku jahipiirkonnast, seda soovib. “Me tahame uue seaduseelnõuga seda, et jahimeeste ja maaomanike vahel oleks armastus. Aga täna seda kõigis piirkondades ei ole,” ütles Egon Niittee.

Metsaosakonna peaspetsialist ütles, et lisaks RMK-le on olemas ka eraõiguslikke jahipiirkondi, kus peetakse turismijahti ja maaomanikega ei arvestata. “On väga palju eraõiguslikke jahipiirkondi, kus kohalikul külamehel ei ole üldse asja, vaid soomlane käib jahil, sest mingi kildkond on haaranud selle jahipiirkonna,” osutas ta.

Niittee sõnul võimaldab kehtiv seadus kahetsusväärselt anda jahipiirkonna sisuliselt eluks ajaks kasutada mingisugusele MTÜ-le, kellel ei ole kohaliku kogukonnaga või maaomanikega mingit sidet. “Meil on värske õiguskantsleri kiri selle kohta, kus kantsler viitab, et eluaegsed alade kasutusõigused on vastuolus põhiseadusega,” sõnas Egon Niittee. “Jahipiirkondi võiks kasutada eelkõige kohalik kogukond, aga tänased regulatsioonid seda ei taga,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 84 korda, sh täna 1)