Ajakaja: Teadmiste paradoksid

September on kooliminemise kuu, tarkusekuu. Esimesse klassi minejatele on see suur elumuutus, ärevust ja ootusi kuipalju ning tavaliselt saab sellest eluks ajaks meelde jääv sündmus. Vähemalt enamikule. Kool, klassikaaslased, õpetajad – kõik see on oluline osa meie elust, mis jääb meid saatma nii oma rõõmude kui ka muredega. Aga selle tähendusele me sageli ei mõtle. See on liiga tavaline ja loomulik osa meie elust…

Kooli ajal tavaliselt ka ei mõelda, mida tähendab kool inimesele. Jah, ta õpib kirjutama, lugema, arvutama. Saab teada igasugustest maailmaasjadest. Kool õpetab elust ja asjadest mõnevõrra aru saama. Kuid midagi on veel. See midagi on seotud meie toimetulekuga. Suutlikkusega realiseerida oma mõtteid ja ideid tegudeks. Mõtlemisvõimega. Ja need asjad on ehk isegi tähtsamad kui teadmised maailmasõdadest ja kosmose loogikast.

Paradoks on selles, et kool annab meile teadmistepagasi. Tõepoolest, ma ei ole kohanud eriti palju õpetajaid, kelle tarkus ja faktiteadmised jääksid allapoole vajalikku taset (ühte õpetajat ma oma koolipõlvest siiski mäletan, kelle teadmised õpilaste teadmistele alla jäid). Selles mõttes on hariduse kvaliteet igati tasemel. Mida siis veel tahta?

Esmapilgul on sellest ju küllalt. Kuid kas me saame ainult teadmistega piirduda? Kas elu täisväärtuslikuks elamiseks piisab sellest, et sa tead ajaloo aastaarve ja tunned korrutustabelit? Ja kust leida õpetajaid, kes ei oleks vaid väsinud teadmiste edastajad, vaid suudaksid olla innustajad, eeskujud? Kelle mõtlemine inspireeriks, kelle eetilised tõekspidamised ja eluhoiak tekitaksid tahtmise saada paremaks.

Siia, ma arvan, ongi peidetud meie edukuse valem. Kui saatus viib meid kokku õpetajatega – ja sellised õpetajad ei pruugigi just koolis meie eluteele juhtuda –, kes suudavad muuta meie mõttemaailma, väärtushinnanguid, kes suudavad inspireerida, keda saaks võtta eeskujuks, siis võime öelda, et oleme elult saanud toimetulekuks pagasi, mille toel oma elurännakud sooritada nii, et hea tunne tuleb südamesse, kui käidud teele tagasi mõtled. Einstein on öelnud: mitte teadmised ei ole olulised, vaid kujutlusvõime. Äkki oligi vanameistril õigus? Kuid kas see sobiks ka eestlasele?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 79 korda, sh täna 1)