Ruhnu lennuväli võib vajada kapremonti

Ruhnu lennuväli võib vajada kapremonti

RUHNU MURE: Eile käisid saarel olukorda hindamas spetsialistid Tallinnast ning loodetavasti selgub juba üsna pea, mis lennuvälja osas otsustatakse.
Foto: Ruhnlane.blogspot.com

Pärast suuremaid vihmavalanguid augusti lõpus on Ruhnu lennuväli siiani liigveega hädas ja võib Saare maavanema Toomas Kasemaa sõnul vajada kapitaalset korrastamist. Sama meelt on Ruhnu vallavanem Aare Sünter.

Kui tavaliselt on Ruhnus augustikuu sademete keskmine kuunorm olnud EMHI andmeil 58 mm, siis tänavu sadas seal augusti jooksul alla 227,6 mm ehk 3,9 kuunormi. Maavanem Toomas Kasemaa tunnistas eile, et maavalitsusel on endiselt käsil augustilõpu rajuilmade tõttu liigvee alla jäänud Ruhnu lennuraja mure lahendamine.

“Lennuk ei saa siiamaani lennata, sest rada on liiga märg ja kasutuskõlbmatu,” tõdes Kasemaa. Samas lisas ta, et vähemalt toimib praegu laevatransport. “Seega on asendus täiesti olemas ning hetkel ei ole väga hullu, aga varsti laevaliiklus lõpeb ja sellistes tingimustes, kui lennurada on kasutuskõlbmatu, on Ruhnu saare elu tõesti komplitseeritud,” möönis maavanem. Maavalitsuse kevadel sõlmitud lepingu alusel sõidab Ruhnu liinil laev kuni 1. novembrini.

Spetsialistid otsivad lahendust

Saare maasekretär Jaan Leivategija rääkis, et Ruhnu lennuraja häda põhjuseks võib olla see, kuidas rada omal ajal ehitati. “Rada on pisut madalam kui väljaku serv ja vesi ei valgu sealt pealt ära,” selgitas ta. Teise versiooni kohaselt võib Leivategija sõnul lennuväljal uputust põhjustada see, et tegemist on vana merepõhjaalaga.

“Kui ta veel märg ka on, siis käivituvad maaprotsessid,” selgitas maasekretär, viidates, et maa külmaga kohati kerkib ja langeb. Jaan Leivategija märkis, et lennurada pole maha pandud nii, et see oleks eelnevalt üles kaevatud. Põhimõtteliselt siluti seal maa lihtsalt ära ja rulliti tee maha.

Ta lisas, et üks asi oleks liigvesi lennurajalt lihtsalt ära juhtida, kuid võib juhtuda, et seal tuleb siiski suuremaid töid teha. “Ilmselt peab ikka kapitaalsemalt midagi tegema,” arvas maavanem Toomas Kasemaa. Jaan Leivategija ütles, et vajaduse korral võib tellida ka täiendavalt laevareise või kui laevasõit osutub ilma tõttu võimatuks, saab ühenduse luua piirivalve helikopteri abil. “Nii et Ruhnu saar ilma ühenduseta ei jää, pigem on küsimus selles, et kuni lennuliiklus on häiritud, ei toimu ühenduse pidamine võib-olla sellise sagedusega, nagu on koostatud lennugraafik,” täpsustas ta.

Ruhnu vallavanem Aare Sünter ütles Saarte Häälele, et viimati pääses lennuk saarele möödunud neljapäeval. Kuna Ruhnu lennuvälja puhul sõltub kõik ilmast, siis ei ole Sünteri sõnul võimalikki ette ennustada, kui hulluks võiks olukord muutuda siis, kui laevaliini hooaeg oktoobri lõpul otsa saab.
Vallavanem lausus, et suhtles eelmisel nädalal lennuraja probleemide asjus Tallinna lennujaama esindajatega ja üheskoos arutati läbi erinevad lahendid, kuid arvatavasti tuleb siiski ette võtta suuremad tööd.

“Erinevaid lahendusvariante on mõne drenaažitoru panemisest kuni uue lennuraja ehitamiseni. Aga arvata võib, et tööd võivad minna ikkagi pigem päris mahukateks,” arvas ta. Ka AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse liige Erik Sakkov ütles Saarte Häälele, et Ruhnu lennuraja probleemides on süüdi liigne vihm. Ta kinnitas, et spetsialistid pealinnast sõitsid eile Ruhnu lennuvälja üle vaatama ja mõtlevad siis ka välja, mida ette võtta. “Kui nad on välja mõelnud, siis räägime,” kinnitas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 136 korda, sh täna 1)