Saarlased osalevad veemajanduse parandamise projektis

Läänemeri on teatavasti üks suurema reostuskoormusega meresid maailmas. Merekeskkonna halb seisund mõjutab eelkõige saartel elavaid inimesi, sest nende igapäevaelu ja sissetulekud sõltuvad suurel määral ümbritseva mere seisukorrast. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada hea keskkonnaseisund oma meredes aastaks 2020, kuid seda eesmärki on raske saavutada, kui merd ümbritsevate maade elanikud jätkavad mere reostamist.

Rootslased, eesotsas Roslageni piirkonnas asuvate ning tuhandeid meresaari omavate Norrtälje (ca 16 000 alalist elanikku) ja Östhammari (4500) kommuuniga algatasid projekti “Rannikul paiknevate omavalitsuste aktsioonid puhtama Läänemere heaks” (Act4MyBalticSea), mille eesmärgiks on muuta saarte ja rannikualade elanike, puhkajate ja omavalitsuste suhtumine meie rannikumere puhtusesse hoolivamaks.

Projekti fookuses on hajaasustusest ja lõbusõidupaatidest tuleneva reostuse vähendamisele kaasa aitamine. Partneriteks on peale kahe Rootsi omavalitsuse Uusikaupunki linn (16 000) Soomest ja Pihtla vald (1500) Saaremaalt (seega kokku neli omavalitsust). Ülikoolide poolt aitavad partneritena Uppsala ülikooli Erkeni laboratoorium ja Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledž. Projekti juhtrühma on kaasatud ka meie keskkonnaameti veespetsialist Melika Paljak ning projekti püütakse kaasa tõmmata ka teisi Saaremaa omavalitsusi ja huvigruppe.

EL-i asulareovee direktiiv kohustab Eestit tänavuse aasta viimaseks päevaks välja ehitama kogu riiki katva nõuetekohase reoveepuhastussüsteemi ja kanalisatsiooni. Need nõuded loodetakse tegelikult täita 2013. a lõpuks. Kvaliteetne joogivesi tuleb kõikidele elanikele tagada 2013. a lõpuks. Hajukoormusest on Eestis merele suurimaks surveteguriks põllumajandus, aga ka kanaliseerimata majapidamised, mis on maapiirkonnas enamuses. Tihti on nende probleemiks ka ebakvaliteetne joogivesi. Sageli on selle põhjuseks majapidamisest tuleva reovee ebaõige käitlemine.

EL-i nõuete täitmiseks on viimase 10 aasta jooksul investeeritud ligikaudu 7 miljardit krooni, sh nii EL-i toetusi kui ka KIK-i, riigieelarve ja kohalike omavalitsuste raha. Hajaasustus on seejuures saanud toetust vaid puhta joogivee saamiseks, kuid mitte heitvete käitlemiseks. Projekti avaüritus toimus hiljuti Norrtäljes. Saaremaalt osales neljaliikmeline esindus: Pihtlast abivallavanem Tiit Rettau ja projekti koordinaator Anneli Sarapuu, keskkonnaametist Melika Paljak ja Kuressaare kolledžist projektijuht Maret Pank. Koosolekul täpsustati 2,5 aastaks planeeritud tegevuste ajakava ja tutvuti partneritega. Rahaliselt on projekti maht ligi miljon eurot, millest saarlaste ettevõtmistele on planeeritud vaid ligikaudu kümnendik ehk 96 000 eurot.

Tegevusena on planeeritud ühiste selgitusmeetodite ja materjalide väljatöötamine, k.a spetsiaalsed erinevaid situatsioone ja partnerite spetsiifilisi vajadusi arvestavad tehnoloogilised lahendused ning infomaterjalid konsultatsioonide läbiviimiseks, konsultantide kaasamine prioriteetsetes/problemaatilisemates kohtades ja majapidamistes, selgituskampaaniad nii omavalitsuse piires kui laiemale avalikkusele, koostöö edendamine omavalitsuste, riigiametnike, mittetulundus- ja erasektori ning elanikkonna vahel, et paremini kasutada olemasolevaid tehnoloogilisi ja finantsvõimalusi keskkonna ja veemajanduse olukorra parandamiseks.

Maret Pank
marinst@si.edu.ee

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 41 korda, sh täna 1)