Kuressaare aumärgi omanik saatis linnale poolsada kriitilist küsimust (15)

Kuressaare aumärgi omanik saatis linnale poolsada kriitilist küsimust

AUKODANIK ON MURELIK: 2008. aastal riputas linnapea Urve Tiidus Jalmar-Ülo Veskisele kaela linna teenetemärgi.
Foto: Raul Vinni

Miks ei esitanud osa abilinnapäid oma alluvaid premeerimiseks? Kuidas saab abilinnapea Koov hakkama 28 alluva ohjamisega? Miks ei saanud õigel ajal valmis Ristiku lasteaed?

Endine Kuressaare linnavolikogu liige ja linna teenetemärgi omanik Jalmar Veskis võtab oma ligi poolsada küsimust linna juhtimise kohta, mis ta volikogu revisjonikomisjonile saatis, kokku ühe päringuga: “Kas nõnda täidab ta (linnavalitsus ja volikogu – toim) oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides ka aastal 2010?” Seda linna raekoja seinal aastast 1670 seisvat meeldetuletust parafraseerides tunneb end murelikuks linnakodanikuks nimetav Veskis muret Kuressaares toimuva üle.

Mida siis praegu pensionipõlve pidav linnakodanik Veskis küsis? Toome mõned näited. Esiteks tunneb Veskis muret ehitusosakonna kaotamise pärast ja küsib, miks kõrvaldati abilinnapea Urmas Sepp ja kas tema vabastamine oli seadusega kooskõlas. Samuti huvitab Veskist, mis eriala on praegusel ehitusala kureerival abilinnapeal Kalle Koovil.

Veskis märgib ka ära Kuressaare linna tema arvates väga suurearvulise ametnike ja volinike armee. “Kuressaare linna internetis avaldatud juhtimisstruktuur 57 töötajaga ei ole täielik ja on vigadega. Kui lisada siia veel linnavolikogu 21 liiget ja seitsme volikogukomisjoni liikmed, saame kokku 183 isikut, kes linna juhivad. Niisugust armeed pole olnud ühelgi varasemal valitsusel. Lubamatu on maksta neile tasu maksumaksjate arvelt ja eriti veel masu ajal,” kirjutab Veskis. Võrdluseks toob ta Salme valla, kus olevat vaid 27 juhtivat töötajat.

Veskis tunneb huvi ka linnavalitsuse struktuuri vastu. Nimelt küsib ta, miks on linnakantselei nimekirjas näiteks autojuht, aga ei ole koristajaid ja kojameest, ja miks on linnakantselei ametnikuna kirjas volikogu nõunik, kes allub hoopis volikogu esimehele. Huvi tunneb Veskis ka ehitusala koordineerimise ja ametnike vastu. Kirjas leiab käsitlemist ka linnapea poolt osale ametnikele makstud lisatasu.

Miks ei esitanud teised kaks (esitas vaid Kalle Koov – toim) abilinnapead oma alluvaid premeerimiseks? Kuidas leiab Kuressaare linn raha preemiate maksmiseks, kui ei leita raha ranitsatoetusteks ja matusetoetusteks. Veskis märgib, et viimaste tarbeks leiavad raha isegi vähese rahaga läbi ajavad omavalitsused. Samuti küsib Veskis, kui suur on abilinnapea Kalle Koovi ja kahe teise abilinnapea palga vahe, lähtuvalt sellest, et Koovil on 28 alluvat ning Mati Mäetalul ja Argo Kirsil kummalgi vaid viis.

Oma kirjas tõdeb Veskis, et tegelikult ongi Kalle Koov sisuliselt juba linnapea, kuna ta saab rohkem palka kui Kuressaare linnapea Urve Tiidus.
Veskis teeb ka mitmeid ettepanekuid ametnike töö ümberkorraldamise osas, mis annaksid kokkuhoidu. Küsimusi on Jalmar Veskisel ka Ristiku lasteaia kohta. Kuidas said võimalikuks möödalaskmised ehituse planeerimisel, küsib ta ja lisab ka oma arvamuse, milles märgib, et ilmselt võeti kõige odavam tööde teostamise pakkumine, kalkuleerimata tööde reaalset maksumust.

“Kas keegi üldse kontrollis pakkumise maksumust?” esitab küsimuse Veskis, kes usub, et pakkujate tausta ei uuritud. Volikogu revisjonikomisjoni esimees Piret Sarjas kinnitas Saarte Häälele, et Veskise küsimused protokolliti ja edastati vastamiseks Kuressaare linnapeale. Sarjase sõnul paluti linnapeal küsimused ja vastused võimaluse korral avaldada ka Kuressaare Sõnumites. Revisjonikomisjoni esimees märkis, et kindlasti pole Jalmar Veskis ainus murelik linnakodanik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 77 korda, sh täna 1)