“Saarte pärimuskultuuri suvi” jääb ootama uut suve

“Saarte pärimuskultuuri suvi” jääb ootama uut suve

 

Läinud neljapäeval pani folklooriselts Virvik oma lauludega punkti “Saarte pärimuskultuuri suvele 2010”. Õigem oleks vist öelda punktiiri, kuna mullu suvel alguse saanud sariüritus on leidnud positiivset vastukaja nii kohalike rahvakultuurikollektiivide kui ka turistide ja mis kõige tähtsam – meie oma linlaste-saarlaste hulgas. See lubab loota, et tegijail jätkub “püssirohtu sarvedes”, kui kasutada Martin Kivisoo väljendit, ja rahva/pärimuskultuuriga saab Veski trahteri õu täidetud ka tuleval suvel.

Läbi suve käisid trahteri õuemurult üle Leisi VärksSepad ja Sõlus, Mustjala Sõluk, Aste Antsakad, Kihelkonna Tõllu Tütred, Pöide Aderkas, Kärla kapell, Muhu Ätses ja Lõõtsmoorikud, Sõrvest Oliver ja Mari perega, Kuressaarest Virvik, VIU, Eideratas, Marleen, Mariella, Pihlakas, Kadrid, Kanarbik ja Anna Minna.

Projekti juhi Maris Rebeli hinnangul pakkusid kõige autentsemat esitust VärksSepad, Sõluk, Aderkas ja Ätses, kes on oma kavadega osalenud ka Baltical. “Kõige suuremaks üllatajaks pean Oliveri ja Mari esinemist koos lastega (fotol). See oli parimas mõttes vapustav. Sel korral soovisin tõesti, et kohal oleksid olnud kõik noored emad-isad, kel pisikesed kodus kasvamas. Nii loomulikku ja vaba esitust, kus isegi rinnalaps on kavasse kaasatud, näeb harva. Vähe sellest, et noored nelja lapse vanemad teadsid peast nii saarte kui ka mandri erinevaid laule ja lugusid, oskasid nad seda esitada koos lastega nii, nagu oleksime nende endi koduõuel.

Lapsed oskasid kõike kaasa teha ja pidasid üle tunniajase programmi ilusti vastu. Ja ei ole nii, et kui perre sünnib pisike, siis muu elu jääb seisma. Vastupidi – lapsed motiveerivad tegema paljutki ja neid saab isegi lavale kaasa võtta. Kui selliseid noori peresid vaid rohkem leiduks, püsiksime veel kaua oma juurte nägu,” ütles Rebel. Kuressaare kultuurinõunik Heli Jalakas tunneb siirast heameelt, et Maris tema poolt eelmisel suvel käima lükatud projekti üle võttis. “Ta viis projekti edasi väga õiges suunas ning suutis kaasa haarata palju vanu ja uusi tegijaid.

Hindan projekti arengut kõrgelt just seetõttu, et algselt püstitatud eesmärgid (võimalikult autentsete esinemiskavade koostamine ja esitamine ning pärimuslike materjalide kogude kasutamise ja töötlemise oskuse arendamine, folkloorialaste teadmiste täiendamine jne) on realiseerunud.”
Eelmise suve kavadele järgnesid sügisel ja talvel koolitused ja kollektiivijuhtide omavahelised kogemuste jagamised: kuidas meie vaimse pärandiga ümber käia, kuidas tutvustada pärimuskultuuri tänapäeval, kuidas kanda õigesti rahvariideid, kust leida autentseid materjale jne.

Heli Jalakas märkis, et tänapäeva Eesti pärimus- ja folklooriliikumine haarab erinevate elukutsetega, erinevatesse vanusegruppidesse kuuluvaid, erineva haridustaseme ning ka kultuuriliste vajaduste ja eelistustega inimesi, keda seob ühine huvi pärimuskultuuri vastu ja soov end selle kaudu teostada. Oluline on ju seegi. “Maailmas järsult suurenenud migratsioonist ja rahvaste segunemisest hoolimata püsib inimese loomupärane soov kuhugi kuuluda, tunnetada end mingi kogukonna või rahvuse liikmena.”

Jalaka sõnul on Veski trahter linnamiljöös sobivaim koht saarte folkloori tutvustamiseks. “Loodan südamest, et arusaam pärimuskultuurist pole tänu sellele üritusele enam nii abstraktne mõiste kui varem. Pärimuskultuuri hoidmine ja edasikandmine on väikese rahvuse üks ellujäämise võtmeid.”
Pärimuskultuuriprojekti on kahel eelneval aastal toetanud Kuressaare linn ja kultuurinõunik kinnitas, et toetamine jätkub ka järgmisel aastal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 55 korda, sh täna 1)