Saarlasest ohvitser Rene Toomse pääses uurimise alt (18)

Saarlasest ohvitser Rene Toomse pääses uurimise alt

PÄÄSTIS ELUSID, SAI SÜÜDISTUSE: Riigiprokuratuur süüdistas Rene Toomset riigisaladuseks tunnistatud teabe ebaseaduslikus edastamises ja sellele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises ajal, mil ta oli Afganistanis Kanda-hari õhuväebaasis ESTHUMINT-2 üksuse ülem.
Foto: mil.ee/erakogu

Kriminaalasja lõpetamine tuli Kuressaarest pärit kapten Rene Toomsele üllatusena. “Eks see asi oli soikunud pikemat aega, aga et järsku selline otsus tehti…” avaldas Saarte Häälele peaaegu neli aastat kriminaaluurimise all olnud endine luureohvitser, kes praegu töötab õppejõuna Balti kaitsekolledžis.

Kapten Toomse annab ülevaate oma kohtusaagast “Eesti Vabariik vs. Rene Toomse” ka oma blogis. Ta märgib, et kriminaalasi lõpetati 17. septembril “prokuröri taotluse alusel”, kuna R. Toomse süü ei ole suur ja kõiki asjaolusid arvestades puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi.

Mees tõdeb, et seega ei ole asi must ega valge, kuid siiski on see lõpuks läbi ja seaduse silmis ta “ei ole süüdi”, sest kohus ei ole süüdimõistvat otsust teinud. Kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu.

Kapo avaldas aastaraamatus

Pea neli aastat tagasi alustatud kriminaalasi jõudis avalikkuse ette pärast seda, kui kaitsepolitsei kirjutas oma aastaraamatus, et kaitseväe ohvitseri Rene Toomset kahtlustatakse riigisaladuse lekitamises. Riigiprokuratuur süüdistas teda riigisaladuseks tunnistatud teabe ebaseaduslikus edastamises ja sellele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises. Toomse oli Afganistanis Kandahari õhuväebaasis NATO ISAF-i sõjaväelisel missioonil ESTHUMINT-2 üksuse ülemana edastanud avaliku ehk krüpteerimata e-posti kaudu salastatud teavet inimesele, kellel puudus riigisaladusele juurdepääsu luba.

Menetluse lõpetamise taotluses märkis aga ka prokurör Toomse sõnul, et vaatamata süüdistusele NATO salastatud teabe edastamises selleks mitteettenähtud kanaleid pidi, “võib pigem isegi asuda seisukohale, et Rene Toomse tegevus võis ära hoida ohu inimeludele”. Kuna Toomse sõnul ei olnud Eesti riik suutnud missioonipiirkonda üles seada turvalist sidet, sh ka e-meili, siis oli ainuke viis sidepidamiseks avalik ja turvamata kanal. Kuid just see e-meil võis USA erafirma töötajad päästa terroristide rünnakust. “NATO AJP-2 kohaselt langevad turvanõuded, kui info puudutab ohtu sõbralike üksuste elule ja tervisele,” märkis Toomse.

Ehkki prokuratuur lõpetas menetluse oportuniteedi korras (Postimehe andmeil tähendab see seda, et isegi süü tõestamise korral pole kuritegu nii tõsine, et seda tasuks kohtusse viia), peab kohtukulud tasuma Toomse.
“Lisaks toetan vabariigi eelarvet 20 lisatuhandega,” märkis süüdistusest priiks saanud mees, kelle sõnul olnuks alternatiiv asja uus eeluurimine ja veel aastateks veniv süüdistatava staatus, mis oleks talle lõpuks rohkem maksma läinud.

1994. aastast elukutseline kaitseväelane Toomse usub ise, et see, mis ta Kandahari õhuväebaasis tegi ja milles teda süüdistati, oli tema kui sõjamehe nii moraalne kui ka eetiline kohustus.

Kulutatud närvid

“Me oleme andnud vande kaitsta oma rahvast ja kui riik saadab meid teise riiki koos liitlastega, siis on nii nemad kui ka nende toetajad ju selle oma rahva hulgas,” on ta kindel. Küsimusele, kui palju närvirakke tal nende aastatega võis kuluda, Toomse vastata ei oska. “Heidil (Toomse abikaasa – toim) läks neid kindlasti tunduvalt rohkem,” ütles ta, lisades lõpetuseks, et ei nõua kelleltki mingit vabandust ja tahab hoopis oma kogemusi kaitseväes edasi anda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 531 korda, sh täna 1)