Saaremaa põllumehed retrolainel: adrad tulevad tagasi (4)

Saaremaa põllumehed retrolainel: adrad tulevad tagasi

TÖÖGA RAHUL: Üle mitme aasta kasutas Avo Aljas põlluharimisel atra ja jäi tulemusega rahule.
Foto: Egon Ligi

Põllutöömasinate maaletooja AS A Tammel kinnitusel on adra kuluosade müük viimase aastaga jõudsalt kasvanud, mis annab põhjust järeldada, et kündmine on taas populaarseks muutunud.

“Paljud on üle viie aasta jälle adra välja ajanud ja teevad korda,” ütles Saarte Häälele AS A Tammel Saaremaa esinduse juht Andres Tammel. “Elu on näidanud, et ainult minimeeritud harimisega hakkama ei saa, iga 4–5 aasta tagant tuleks jälle künda, muidu muutub põld liiga tihedaks, vesi ei tule enam üles ja õhk ei liigu.”

Andres Tammeli sõnul hakkas kuluosade müük kasvama juba möödunud aastal, aga praeguseks on nõudlus nii suur, et paljud asjad on laost lõppenud ja kohati on koguni tekkinud pisikesed tarnimisprobleemid. “Ei mäleta, et adra peitlid oleksid laost otsa lõppenud, aga sel aastal see juhtus,” möönis Tammel. Paar nädalat tagasi hakkas Tammeli Saaremaa esindus siinsetele maaharijatele rentima 6-sahalist madalkünniatra Kverneland Ecomat, mis põhimõtteliselt peaks Saaremaa oludesse väga hästi sobima.

Madalkünniadra töösügavus on 10–18 cm, Saaremaa põldudel aga tuleb maa oma kõvade kivimitega sageli juba 20 cm sügavusel vastu. Seni ei ole saarlased madalkünniadra vastu erilist huvi üles näidanud, sest säärane ader on üsna kallis. Kindlasti on huvi Ecomati vastu pärssinud ka pindmise harimise pidev esiletõstmine. Saaremaal esimeste hulgas pindmisele harimisele üle läinud Kavandi taluniku Avo Aljase sõnul ei ole tema põldudel enam oma mitu head aastat küntud ja maa on muutunud nii tihedaks, et isegi ader ei taha õieti sisse minna.

“Põhjus, miks ma künda tahtsin, on see, et järgmisel aastal tuleb siia raps ja raps tahab saada kobedamat maad,” selgitas Aljas oma Kavandi põllule viidates. “Minimeeritud tehnika kasutamisel oleks kobestamine ja umbrohutõrje tegemata jäänud. Ader on mulla kobestamise ja ka umbrohutõrje vahend,” osutas Aljas. Maaletooja sõnul kulub madalkünniadra kasutamisel traditsioonilise künniga võrreldes vähem kütust, kuid selle väitega Avo Aljas päris ei nõustunud.

“Kuna viis aastat pole kündnud ja maa on mul raske, siis väga palju kütte kokkuhoidu ei tule,” ütles Aljas, kelle sõnul on Ecomati adral tavalisega võrreldes ka suurem jõu erikulu. Kui tavaline ader peaks üsna kergelt mulla ümber keerama, siis see viskab külje peale ja kasutab natuke rohkem energiat, selgitas põlluharija. Kui 2005. aastal läks Avo Aljas üle minimeeritud harimisele peaasjalikult äärmiselt kiviste põldude pärast, siis värske kogemus näitas, et madalkünniader põllul kive välja ei tõmba.

Põllumees lubas, et jääb siiski pindmise harimise juurde, kuid see ei välistada vajadusel adra kasutamist.

Vanade võlgade tasumiseks kulub veel aasta

Andres Tammeli sõnul on tehnika väljarentimise eesmärk tutvustada põllutööriista omadusi ja loomulikult seda soovijale ka müüa. Varem on maaletooja rentinud ka traktoreid ja teleskooplaadurit. Põllumajandustehnika müük on Tammeli sõnul kord juba selline, et müüja peab leidma põllumehega kompromissi. “Kuna põllumajandustehnika kulub kiiresti ja vajab hooldust, siis ei piirdu koostöö ainult sellega, et müüd maha ja keerad selja. Kui hooaeg käib ja häda käes, siis tuleb väljas olla nädalavahetusel,” rääkis Tammel.

Andres Tammel tõdes, et enamik põllumehi tasub praegu ikka veel vanu võlgnevusi ja keegi uisapäisa uutesse asjadesse investeerima ei torma. “Oma kogemusest võin öelda, et paljudel tootjatel ei jätkunud 2009. aastal isegi toetusrahast, et 2008. aasta sisendeid kinni maksta, osal venisid võlad 2010. aastasse,” ütles Andres Tammel. “Meil on Saaremaal üks niiduk, mis on kaks aastat kliendi käes töötanud, aga mis on endiselt meie oma, sest tal ei ole lihtsalt raha, millest maksta.”

Kulub vähemalt aasta, enne kui põllumehe maksevõime paraneb, usub Tammel. Kui 2009. aastal langes põllumajandustehnika läbimüügi käive 2008. aastaga võrreldes 50 protsenti, siis sel aastal on see võrreldes eelmise aastaga 20 protsenti tõusnud. Tammel rääkis, et mõni tootja, kes pole küsitud investeeringutoetust saanud, on ostnud vajaliku masina või agregaadi pindalatoetustele panustades. “See on riski võtmine, aga kui masinat on vaja, mis siis teha,” märkis Tammel, kelle kinnitusel ei ole nende ettevõte pidanud ühtegi masinat põllumehelt tagasi võtma põhjusel, et põllumees pole võimeline maksma või et pole saadud kokkuleppele maksmistingimuste osas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 402 korda, sh täna 1)