Toasoe pole luksuskaup (1)

Alanud talvisel kütteperioodil potsatavad Kuressaare elanike postkastidesse üha kopsakamad küttearved.

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud räägivad silmakirjalikult hinnatõusude ohjeldamisest, kuid samal ajal on üha suuremal osal Eesti inimestest igapäevaseks toimetulekuks järjest kitsamad võimalused. Kuressaare linnale kuuluv AS Kuressaare Soojus tahab aga uuest aastast soojusenergia hinda veelgi tõsta.

Oktoobris otsustas ettevõtte juhatus esitada konkurentsiametile taotluse tõsta 1. jaanuarist hinda 7 protsenti ehk tarbijad saavad jälle senisest ligi kümnendiku võrra kopsakama soojaarve. Eelmisel aastal teenis soojaettevõtte 40 miljoni krooni suuruse käibe juures 4 miljonit krooni kasumit, millest Kuressaare linnavalitsus võttis omanikuna miljon krooni tulu eelarveaukude lappimiseks.

Linnale kuuluv ettevõte peaks aga kasumit teenima vaid sellisel määral, mis on vajalik ettevõtte mõistlikuks arenguks. Ilmselt on Kuressaare linnavalitsus seadnud endale eeskujuks riigi keskvõimu, kes võttis Eesti Energiast riigieelarve aukude täitmiseks dividendina välja 2,2 miljardit krooni. See on kasum, mis on saadud, kirjutades tarbijatele suuremaid elektriarveid.

Kommunaalarvete kasvu on põhjustanud eelkõige toasooja käibemaksu tõus 5-lt 20 protsendile ja aktsiisitõusud. Tarbijaid aitaks kõige enam toasooja käibemaksu ja aktsiiside alandamine. Keskküttega korteri toasoojaarve on mõne ajaga tõusnud keskeltläbi kaks ja pool korda. 2007. aasta algul tuli toasooja eest maksta viieprotsendilist käibemaksu. Nüüdseks on see 20 protsenti. Kõik kokku tähendab see leibkonnale aastas tuhandeid kroone lisakulu.

Tänavu novembris jõustunud nn monopolide seaduse autorid asetavad suured lootused hindade kontrolli alla saamisel konkurentsiametile, kuid konkurentsiamet pole salarelv, mis hindu alandab. Ka elektrihinda kooskõlastab konkurentsiamet, kuid sellest hoolimata on elektrihind tarbija jaoks aina kasvanud. Nii on elektriaktsiis kodutarbijale täna 5 ja äritarbijale 9 korda kallim kui Euroopas nõutud miinimummäär.

Elektrile on juurde tulnud ka taastuvenergia tasu ja jaotusvõrkude maksu tõus. Kahe aastaga on elektrihind tõusnud tarbijale 50%. Eriotstarbelise kütuse aktsiis on Euroopa nõudest ligi 6 korda kõrgem. Meenutame, et tarbimismaksud on regressiivsed – mida väiksem pension või palk, seda rohkem tuleb sellest sissetuleku suhtes ära maksta. Aga valitsusele hinnatõusud meeldivad, nii laekub rohkem käibemaksu.

Oluliselt mõistlikum oleks selles seisus käibemaksu alandada, mitte jätta eelarve täitmise ülesannet keskklassi ja nende madalapalgaliste inimeste kanda, kellel polegi valikut. Keskerakond on algatanud riigikogus seaduse, millega alandada toasooja käibemaksu enam kui poole võrra, üheksale protsendile. Toasoojuse käibemaksu langetus, mitte monopolidevastane seadus on samm, mis reaalselt aitaks inimesel oma korteriseinte vahel külmal ajal toime tulla ja saavutada ka omaenda rahakotis tasakaal, mitte üksnes riigi omas.

Just pensionärid, töötud ja madalapalgalised, kes pole midagi võitnud tulumaksu alandamisest, millega parempoolsed nende poolt valima meelitasid, on pidanud hakkama palju rohkem maksma aktsiiside, käibemaksu ja riigilõivude tõstmise tõttu. Toasoe ei tohi saada Eesti kliimas luksuskaubaks. Keskerakond on Kuressaares küttehinna tõstmise vastu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 27 korda, sh täna 1)