Külalislahke Vesitüki Arina ja lestapüüdja Anni

Külalislahke Vesitüki Arina ja lestapüüdja Anni

ANNI ON TALVEKORTERIS: Lestapüügilaeva Anni omanik ja kapten Arvi Talk on rahul – püügihooaeg läks korda.
Foto: Aare laine

Nasvalt pärit Vesitüki Annit võib suvel kohata kodust üsna kaugel – Kaunispe sadamas või sellest pooleteist-kahe tunni kaugusel lestapüügimeres. Vesitüki Arina Nasva kaluriküla Ülejõe uulitsas võõrustab aga samal ajal ja üldse aastaringselt lahkesti külalisi lähemalt ja kaugemalt.

Täpsustuseks olgu öeldud, et Anni on OÜ Vesitüki kalapüügilaev ja Arina samanimelise firma turismitalu. Suvine tööjaotus on peremehel ja -naisel kindlalt paigas. Väikelaeva omaniku ja kaptenina jahib Arvo Talk Anni pardal lestaparvesid. Külaliste võõrustamisega Arina puhkemajas tegeleb Irene Sepp.

Kalapüügipisiku sai Sõrvest Rahuste külast pärit Arvi Talk külge juba poisikesepõlves. 28 aastat tagasi kutsusid vanemad kalurid kroonust vabanenud noormehe laevapere liikmeks. Ookeaniavarusigi on see kange sõrulane kaugpüügikalurina omajagu kündnud. Kümme aastat tagasi otsustas kogemustega kalamees päris oma kalapüügifirma asutada. Mõeldud-tehtud. Osaühingu nimeks sai Vesitüki.

Kahe aasta pärast laiendati Vesitüki tegevusala. Kalapüügile lisandus turistide majutamine. Nüüdseks on OÜ Vesitüki Arina puhkemaja endale nime teinud nii kodu- kui ka välismaiste turistide hulgas. Turismitalu perenaise Irene Sepa sõnul on kõige kaugemad külalised käinud Austraaliast. Arinas peatunud inimesed pole lahkudes kiidusõnadega kitsid.

Tasapisi on pererahvas turismiasjandust edasi arendanud. Äsja sai külaliste tarvis valmis kahe magamistoa, köögi ja saunaga palkmajake. Teise samasuguse peretarekese vundament on juba valatud. Arina turismitalus on külaliste käsutuses viis ühe- kuni kolmekohalist tuba. Avaras puhketoas pakutakse hommikusööki, samuti on see hea koht seltskondadele mitmesuguste sündmuste tähistamiseks.

Kuna Nasva jõgi on kiviviske kaugusel, siis muretseti Mustjala paadimeistritelt turistide tarvis kaks plastikpaati, millega huvilised saavad ise loodusmatkadele minna. Nii oma pere kui ka külaliste tarbeks on taluõuel suur külakiik, suvel ka batuut. Kamina ja kalasuitsutusahjuga katusealuses ehk peenema nimetusega grillmajas on õdus istuda sumedatel suveõhtutel.

Räimepüük lisandus kolme aasta eest Kümme aastat tagasi tõi lestapüük vastloodud ettevõttele põhilise sissetuleku. Viimastel aastatel on lestasaagid aga kesisemaks jäänud. “Kui kala on vähe, siis polegi turule midagi pakkuda. Hea oli aga see, et saime MTÜ Saarte Kalandus kaudu PRIA toetuse külmutusauto ostmiseks. Tänavu saimegi sellega mandri vahet käia. Kandevõime on poolteist tonni.

Sellest piisab. Millegipärast on saarlaste hulgas lesta järele nõudlus vähenenud. Kui siin läheb päevas umbes pool tonni, aga püüdnud oleme tonni jagu rohkem, siis tahame muidugi kogu püütud kalast lahti saada,” rääkis mandrirahvalegi lesta pakkumas käinud ettevõtja. Kui veel mõned aastad tagasi olid püütud päevakogused paadi kohta vähemalt paari tonni ringis, siis tänavu pidasid mehed heaks saagiks seda, kui said kai peale tõsta tonnise laadungi.

Püügihooajal ei jää ettevõtjal muuks tegevuseks aega. Varahommikul kell kolm stardib ta oma Nasva kodust Kaunispele. Koju jõuab hilisõhtul, tavaliselt kella üheksa paiku. Sellel aastal võis lesta püüdma hakata 1. juunist. Kuigi noodapüüki võiks praegugi teha, pole noota midagi tulemas. Käegalöömise meeleolu pole Arvi Talgil aga tekkinud. Mees loodab, et järgmine aasta tuleb parem, ja kui ei tule, siis on lootus ülejärgmisel.

“Kalapüük on mulle ühtlasi hobi. Nii et hobi ja töö üheskoos. Üksinda laevas seda tööd teha ei saa. Meeskond on kolmeliikmeline. Saan mehi palgata vaid püügihooajaks,” nentis ettevõtja. Eestis pole ühtegi kalatööstust, mis meie vetest püütud väikest lesta vastu võtaks. Ka ekspordiks pole lesta mõtet pakkuda. Saaremaa kauplustes praegu õnneks lesta jagub. Seda pakuvad kokkuostjaile aga rannavetekalurid, kes käivad väärt kala võrguga nõudmas.

“Noodameres lesta pole. Meie jaoks on hooaeg läbi,” konstateeris Arvi Talk.
Aastakümneid tagasi oli tarbijate hulgas üsnagi nõutav kaup konserv “Lest õlis”. Seda toodet valmistas ka Läätsa kalatööstus. “Läätsa läks pankrotti ja sinna läks ka minu terve suve teenistus,” meenutas kalamees endagi jaoks keerulist aega. Kolm aastat tagasi alustas OÜ Vesitüki kastmõrdadega räimepüüki. “Räime on hakanud rohkem tulema. Kevadel saime jääräime üsna palju. Sügisel ma räime ei püüa. Samal ajal lestapüük veel käis,” teavitas Arvi Talk.

Kalapüügi koha pealt on Arvi Talgil praegu jõudeaeg. Kibedamaks tööks läheb jällegi märtsikuus, kui tuleb kastmõrrad püügile panna.
Külalistemaja on kaardil “Külaliste majutamisega tuleme ots otsaga kokku. Meie jääme rahule. Masu eriti tunda ei andnud. Turiste käis stabiilselt. Me majutame praegugi Eesti Energia töömehi, kes Saaremaal tööl. Talvelgi käib meil inimesi. Kaminasaali üürime välja tähtpäevade jaoks. Meie majas käivad inimesed sünnipäevi ja muid tähtpäevi pidamas nii Kuressaarest kui ka mujalt,” rääkis perenaine Irene.

Tavaliselt broneerivad külalised toad aegsasti ette. Sageli juhtub aga ka nii, et antakse uksekella ja küsitakse, kas vabu kohti on. Enne ärasõitu emmatakse ja tänatakse. Turistidele Saaremaa meeldib. “Üks pere käib meil viiendat aastat. Järgmiseks aastaks on nad kohad juba kinni pannud. Mõned on nädala, mõned koguni paar nädalat. Ühepäevakülalisi jääb iga aastaga vähemaks. Aastavahetuseks tullakse. Igav meil ei hakka,” nentis Irene Sepp.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 304 korda, sh täna 1)