Kärla ühistu võtab kasutusele üha uusi piimatootmisnõkse (2)

Kärla ühistu võtab kasutusele üha uusi piimatootmisnõkse

Konsulent Aive Sonets Kärla ühistule värskelt saabunud aretusmaterjali vastu võtmas.
Foto: Egon Ligi

Kärla ühistu on viimase aasta jooksul hakanud esimesena Saaremaal kasutama piimatootmises selliseid keerulise nimega teadusesaavutusi nagu suguselekteeritud sperma ja varajase tiinuse diagnoosimine ultrasonograafi abil.

Kärla POÜ juht Ülar Tänak rääkis, et suguselekteeritud spermat kasutatakse eesmärgiga saada karjale soovitud soost järglasi ning Kärla ühistu eesmärk on saada rohkem järelkasvu lehmvasikate näol, sest tiinete tõumullikate müügiga saab teenida korralikku kasumit.

Esimesed katsetused suguselekteeritud spermaga tehti Kärlal mullu ja umbes aasta tagasi sündisid ka esimesed kolm vasikat. Vahepeal ei ole Kärla ühistu uut spermat kasutanud, kuid neljapäeva õhtul tõi Eesti tõuloomakasvatajate ühistu konsulent Aive Sonets ühistule taas 50 doosi suguselekteeritud spermat.

Kiirustades ja ülepeakaela ei kavatse Kärla piimatootja aretusmaterjali kasutada, sest sperma on kallis, üks doos maksab keskeltläbi 600 krooni. Heade seemendustulemuste saavutamiseks soovitavad teadlased kasutada suguselekteeritud spermat eeskätt mullikate esmakordseks seemenduseks, ning seda nõuannet kavatseb Kärla ühistu ka järgida.

“Üldjuhul me kasutame seda ainult mullikatel, sest lehmade puhul on õnnestumise tõenäosus palju väiksem,” sõnas Tänak. Seni Eestis suguselekteeritud spermaga seemendustest sündinud vasikatest on 90% lehmvasikad, mis vastab loodetud tulemusele. Teadlased on tuvastanud, et suguselekteeritud spermaga seemendamisel on vasikate surnult sündimise sagedus Eesti keskmisega võrreldes madalam. See on tingitud lehmikute suurest osakaalust – lehmikute sünnikaal on pullvasikatega võrreldes väiksem ja sünnitus kulgeb kergemalt.

Aive Sonetsi sõnul on uue aretusmaterjali vastu huvi tundnud ka Kõljala ühistu, kes aga ostu veel sooritanud pole. Spermat on saada nii punase karja kui ka Holsteini tõu kasvatajatele. “Soovitan seda palju julgemalt kasutada, sest sellega saab karja potentsiaali kiiremini kõrgemale tasemele tõsta. Praegu tahetakse ju Eesti tõumullikaid ka juba osta, aga meil pole lihtsalt pakkuda,” märkis Aive Sonets.

Ultraheli aitab tiinust tuvastada

Selle aasta algusest kasutab Kärla ühistu ultrasonograafial põhinevat varajase tiinuse diagnostikat, mis võimaldab saada infot looma tiinuse kohta kuu aega varem, kui see on võimalik tavapärasel meetodil. Kui tavaliselt kontrollitakse loomal tiinust 60 päeva pärast seemendust, siis ultraheliga tehakse seda juba 25–27 päeva pärast seemendust. “Kui saan varakult teada, et loom ei ole tiine, siis saan varakult hakata ka selle loomaga tegelema – uurida põhjuseid ja panna vajadusel peale raviskeemi,” selgitas Ülar Tänak, kelle sõnul on moodsa diagnostika kasutamise lõppeesmärk piimatoodangu parandamine.

Tiinuse diagnoosiga tegelev Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi erakorraline dotsent Kalle Kask ütles, et Eestis kasutatakse ultrasonograafiat tiinuse tuvastamisel laialdasemalt viimased paar-kolm aastat. Saare maakonnas käib Kask lepingu alusel loomade tiinust diagnoosimas veel Muhu farmides ja pisteliselt ka Mereranna ja Kõljala ühistus.

Kuna ühtegi teist taolise teenuse pakkujat Eestis ei ole, siis on Kalle Kask üsnagi hõivatud ning väga palju uusi kliente võtta ei saa. “Olen nõus soovijaid juurde võtma, aga väga massiliseks asi minna ei saa. Eelistatud on suuremad tootjad, sest neil on seda ka rohkem vaja,” rääkis Kask, selgitades, et väikestes karjades on loomade õigeaegne tiinestumine parem kui suurfarmides. Teadlane kinnitas, et kaasaegse aparaadi kasutegur on olnud päris suur, lisaks on maaülikoolis töötav Kask saanud taolisest praksisest lisamaterjali oma teadustööks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 117 korda, sh täna 1)