Ajakaja: Intellektuaalsest prügimajandusest (14)

Eelmisel nädalal oli Postimehes teemaks eestlastele tõe näkku ütlemine. Lugu lihtne – Õhtuleht trükib regulaarselt ära soome sulesepa Sami Lotila arvamusavaldusi Eesti ja eestlaste kohta. Reeglina on need kirjutised teravad, kriitilised, et mitte öelda solvavad.

 Eelmise nädala diskussioon algaski sellest, et kas eestlane tahab meediast enda kohta sellist nn tõe välja ütlemist kuulda ja kuidas see üldiselt mõjub rahva tervisele ja meeleolule. Keerulised küsimused, arvan. Tõde aitab tavaliselt siis, kui see meid kuhugi edasi viib, kuidagi paremaks aitab saada ja arendab. Tõe kuulamine eeldab ka seda, et vastuvõtja soovib seda. Pole ju mõtet vanainimesele selgitada, et bussiga pääseb lihtsamalt edasi, kui ta tegelikult sinna bussi minna ei taha. Veelgi enam. Kui vanainimene bussi minna ei taha, siis ei saa teda ka selle bussi peale aidata. See asi lihtsalt ei toimi sedasi.

Sõnaga – Lotila suur tõde eestlaste kohta saab olla arendav ja konstruktiivne vaid siis, kui eestlane tahab sellest õppida. Kas tahab? See on omaette küsimus. Mulle isiklikult tundub praegune Õhtulehe eksperiment eestlastele nende kohta tõe kuulutamisega pigem vastu tuult pissimisena, sest kõik see suur ja soe, mis leheveergudel Lotila sulest eestlaste kohta välja tuleb, pöördub elegantselt ja otse Lotila enda vastu – ta on paljude eestlaste jaoks muutunud tõeliseks “pasapuhumise” musternäidiseks. Ja nüüd on siis jõutud niikaugele, et see on käändunud ka omamoodi protestiks Õhtulehe vastu. Näoraamat on kohtumispaik kõikidele protesteerimise ettevõtmises osalejatele.

Prügivabast maailmast on viimastel aastakümnetel palju kõneldud ja metsa alla prügi maha panemine on tänaseks üsna selgelt taunitud tegevus. Kuidas on lood aga intellektuaalse prügiga? Milline on prügikultuur meie avalikus sfääris, meie mõtete ja ideede maailmas? Kas oleme liiga tolerantsed ja sallivad, kui kohtame selliseid kirjatükke, nagu herr Lotila produtseerib? Ja kas me peame seda prügi sallima ja uskuma, et kui me selles reostuses regulaarselt viibime, siis me karastume ja muutume paremaks? Mina ei usu, et sodi sees elamine inimest kuidagi paremaks muudaks…

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)