Saarlane Fred valvab Kreeka piiri (1)

Saarlane Fred valvab Kreeka piiri

VALVAB PIIRI: Saarlane Fred Veldermann on Kreekas piiri valvamas tegelikult juba teist korda.
Foto: Erakogu

Lääne prefektuuri piirivalvebüroo piirivalvur Fred Veldermann on Kreeka ja Türgi piiril asuvas Orestiada linnas praeguseks tööl olnud vaid nädala, kuid ees ootab teda veel vähemalt kaks kuud vahipidamist.

Saarte Häälele rääkis Veldermann, et Kreekasse sattus ta piiri valvama nõnda, et juba aasta esimeses pooles käis ta Kreeka-Albaania piiril kreeklastel abis Joint operation Poseidon 2010 raames ja viibis seal kuu aega. Praegu on ta aga oma tööpostil olnud alates 2. novembrist. “Kauaks jään, seda täpselt veel ei tea, kuid esialgselt peaks olema kaks kuud,” ütles Veldermann. Programm, mille kaudu saarlane praegu Kreekas viibib, kannab nime RABIT (Rapid Border Intervention Teams), ja selle liige on ta olnud 2010. aasta aprillist.

“Süsteem toimib nii, et liikmesriigid valivad oma RABIT-i liikmed ise. Kui kuskil liikmesriikide välispiiril tekib olukord, kus riik ise ei suuda piiri valvamisega hakkama saada, siis esitatakse palve FRONTEX-ile, kus asi omakorda läbi vaadatakse ja valitakse vastavalt olukorrale riikidest välja õige profiiliga liikmed, kes saadetakse siis sündmuskohale,” selgitas ta.

Praegune operatsioon on European Agency Frontex’i poolt Fred Veldermanni sõnul üldse esimene, kuhu on kaasatud RABIT. Selle 2010 RABIT operatsioonile Kreeka-Türgi piiril on kaasatud hetkel Veldermanni sõnul 26 liikmesriiki ning kõik riigid on kohapeale saatnud lisaks ka eksperte ja tehnikat. 

“Eestist on hetkel siin Orestiadas kokku 9 liiget, kuid kokku pidi Kreekasse saadetama kuni 19 liiget. Saarlasi siin rohkem kahjuks pole,” nentis ta. Piiri valvamine Kreekas pole Fred Veldermanni sõnul aga sugugi kergete killast ülesanne ning seda just sealse ilma tõttu, sest päevasel ajal on seal üle 20 ºC, kuid öösel langeb temperatuur 3–4 ºC kanti.

“Piiri valvamine on eriti raskendatud udu pärast, mis siin öösiti maha tuleb,” selgitas ta. Orestiada linn on Veldermanni sõnul aga nagu tüüpilised Kreeka väikelinnad ikka. “Erilist miskit ei ole ja inglise keelt ka väga ei räägita, seega väljas söömas käies tuleb käte-jalgade abil selgeks teha, mida tahad,” naeris ta. Kuna Fred on Kreekas aga juba teist korda tööl, siis on tal oma sõnul selles osas juba mõnevõrra lihtsam.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 157 korda, sh täna 1)