Kalmukivid ja -monumendid, mälestus- ja talutahvlid Kellamäelt (5)

Kalmukivid ja -monumendid, mälestus- ja talutahvlid Kellamäelt

KÜÜNLALEEK KIVIS: Kellamäe kivitööstuse juhataja Margus Vaher on rahul – just siinses kivitööstuses mõeldi see välja. Mälestusküünla võib süüdata kivi sees.
Foto. Egon Ligi

Peatselt saab enamikule saarlastele teada-tuntud Kellamäe kivitööstus oma 40 aasta juubelit pidada. Kellamäel on 38 aasta jooksul hauakive ja -plaate tehtud kõigisse maakonna surnuaedadesse. Vähe sellest, Saaremaa kiviraidurite meistriteoseid (just nii võib kaunilt kujundatud hauatähiseid nimetada) on Kellamäelt viidud nii Tallinna Metsakalmistule kui ka teistesse Mandri-Eesti surnuaedadesse ja välismaalegi.

Peale hauakivide-plaatide meisterdavad Kellamäe kivisepad äärekive, ilusaid graniitvaase, mälestustahvleid, taludele nimetahvleid, saavad hakkama hauamonumentide valmistamisega ja muudegi asjadega, mida raudkivist teha annab. Hauaplaatide, -kivide või -ristide restaureeriminegi pole kogenud kivitöömeestele võõras.

Kellamäe kiviseppadel või teisiti öeldes kiviraidureil on peale meisli ja haamri kasutada nüüdisaegne tehnoloogia, mis raske ja keeruka töö palju mugavamaks ja lihtsamaks teeb. Aastatega on muutunud kalmistumoodki. Vahest trendikamaks hauakiviks peetakse seda, millel on kalmuküünla jaoks kaanega avaus sisse tehtud.

“Hauakividesse küünla-avause tegemine on ikkagi väga spetsiifiline operatsioon. Mandri surnuaedades selliseid ei näe. See on meie leiutis,” tõi kivitööstuse kivisepast tegevjuht Margus Vaher tõehetke päevavalgele. Sügis- ja talvekuudel käib kivitööstuses inimesi vähem. See ei tähenda aga, et raidurid endale talvepuhkust saaksid lubada. Plaatide, tahvlite, vaaside ja äärekivide valmistamine käib aastaringselt.

Kui tellija tuleb, saab ta juba suuruse ja kuju järgi sobiva kivi välja valida. Meistrimehel jääb vaid lahkunu nimi, sünni- ja surmadaatumid ning kui vaja, siis ka ornamentika peale “kirjutada” ning lähebki kaubaks. Praegu on Kellamäe kivitööstuses hingekirjas vaid kolm töötajat. Neist kõige kogenum on äsja pensioniikka jõudnud Temme Linna, juhataja Margus Vaher, kes ka ise meelsasti raiduri tööd teeb, ja tosina aasta kogemusega Gunnar Pruul.

“Kui mina siia 38 aastat tagasi tööle tulin, oli selles ruumis seitse meest. Tagaruumis oli veel kaks meest, kokku üheksa meest raius kive. Alguses oli kõik käsitöö. Paari aasta pärast saime esimese kivifreespingi. Tasapisi hakkasime seadmeid juurde saama. Karm aeg oli küll,” meenutas Temme Linna.

Üks suurem taies, mis on Temme Linna tehtud, on Peeter Süda monument Kuressaare muusikakooli õuel. Ka taevastele radadele läinud saarlastest kirjanike hauakivid on tehtud Kellamäe kivitööstuses. “Aadu Hint, Albert Uustulnd, Endla Tegova – kõigi haudadele oleme kivid teinud. Laulja Tarmo Pihlapi hauale olen kivi teinud, ka helilooja Alo Matiiseni kalmule. Üks minu tehtud kivi on isegi Teravmägedesse viidud, ka Venemaale mitmesse paika ja Soome,” andis Temme Linna teada. Kiviraidurite kätetööna on Kellamäel valminud hulganisti ka kivist külasilte, mälestustahvleid ja graniittahvleid talunimedega.

Kiviraidurite põud kummitab

Eestis koolitatakse kiviraidureid vaid kahes kohas – Vigalas ja Rakveres. “Ma ei tea ühtegi saarlast, kes neis koolides õpiks. Peale minu on Saaremaal veel üks mees, Erki Evestus, kes on Tartu kunstikoolis kiviraiduriks õppinud. Nii surebki see amet välja. Tulevik on ilmselt tehnika päralt. Kunstnik kujundab ja masinate abil tehakse kõik ära,” prognoosis Tartu kunstikooli vilistlane Margus Vaher.

1986. aastal tuli nüüdne kivitööstuse juht, kunstilise töötlemise eriala õppur, Kellamäele praktikale. Ju siis midagi selles paigas niisugust oli, et pärast kooli lõpetamist tahtis Saaremaal sündinud ja kasvanud noormees praktikapaika tagasi. Kaarma dolomiidikarjäärist toodi kivitööstus Kuressaare lähistele 1972. aastal. Seda daatumit peabki Margus Vaher tähtsaks, kuna just 38 aastat tagasi Kellamäe kivitööstus niimoodi sündiski.

Kaarmal valmistati hauatahvleid dolomiidist. Ka Kellamäel alustati Saaremaa marmori (nii seda maavara tollal kutsuti) töötlemisega. Peagi lisandus dolomiidile raudkivi ehk graniit. Nüüdseks on dolomiit hauaplaadimaterjalina oma maine ammu minetanud. Nii nagu mujal Eestis, töödeldakse ka Kellamäel Ukrainast, Soomest ja mujalt sisseostetud karjäärigraniiti, mis on meil leiduvatest graniidirahnudest töötlemise seisukohast palju kvaliteetsem.

Kivitööstuse juhataja rollis on Margus Vaher olnud 14 aastat. “Mul on siin ikka kogu aeg tunked seljas olnud. Ka praegu,” toonitas kivitööstuse kunstnikuhingega juhataja, kes ei lase oma oskustel kiviraidurina rooste minna. Kuna staažikaim meistrimees Temme Linna on pensioniealiseks saanud, plaanib mees kivitöö jätta. “Jääme siia Gunnar Pruuliga kahekesi. Kui tellimuste arv peaks kasvama, siis on meile tööjõudu juurde vaja küll,” arvas Vaher.

Üheks uudiseks on seegi, et hauakividele või mälestusplaatidele saab Kellamäel kinnitada kunstipäraseid kivist aplikatsioone. Viimane hauamonument valmis kunagise maavanema Mihkel Nepsi bareljeefiga. Selle raius välja Margus Vaher.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 229 korda, sh täna 1)