Kohalik tööstus päästis Saaremaa piimatootjad kriisi ajal hävingust (1)

Kuigi piimatööstur Oliver Kruuda eestvedamisel käivitunud suurtööstuste ühinemisprotsessil on majanduslikult kindlasti veenvad põhjendused, ei vähendada see Saaremaa piimatööstuse elulist tähtsust siinsetele tootjatele.

Kõljala ühistu ja Saaremaa põllumeeste liidu juht Tõnu Post ütles Saarte Häälele, et ehkki Saaremaa piimatööstuse olemasolu ei ole majanduslikus mõttes ilmtingimata vajalik, tõuseb selle tähtsus kohaliku tootja jaoks just keerulistes olukordades. Igal aastal on päevi, mil parvlaevaliiklus ilmastiku tõttu seiskub ning siis võib väga kergesti juhtuda, et tootjatel pole piima kusagile panna ja see tuleb lihtsalt sõnnikuhoidlasse lasta.

Saaremaa piimatööstuse olulisust siinsetele piimafarmidele näitas tegelikult viimane majanduskriis, mil piimahinnad olid äärmiselt madalad ja piima polnud kuskile panna. “Mandril toimus niimoodi, et kaugemates kantides ja väiksemad tootjad püüti kombinaatide poolt kõik maha visata, ja kui meie oleksime olnud kusagil kellegi küljes, siis oleks ka meid kui kulukat ja tülikat klienti ilmselt üle parda visatud,” rääkis Tõnu Post.

Posti sõnul saaks terves Eestis toodetava piima töötlemisega hõlpsasti hakkama vaid üks piimatööstus ning majanduslikult võttes, arvestades selle suurt ekspordi- ja tootmisvõimsust, oleks see kindlasti mõttekam kui pidada üleval 30 piimatöötlemisüksust nagu praegu. Teisalt kaasneb ühe kombinaadiga risk, et see kombinaat hakkab konkurentsi puudumisel hinda dikteerima ning ilmselt väheneb ka sortiment ja maitsed ühtlustuvad.

Suuri kasumeid piimatootja ei teeni

Vaatamata toorpiima kokkuostuhindade tõusule ei saa piimatoojad Posti sõnul praegu siiski suurtest kasumitest rääkida, sest tulenevalt sisendite hinnatõusust kerkib piima omahind jõudsalt ja kasumi marginaal väheneb pidevalt. “Saame olla rahulikud selles mõttes, et otseselt kahjumit me momendil ei teeni, aga seda, et me saaksime koguda väga suuri tagavarasid, seda küll ei ole,” rääkis tunnustatud piimatootja. “Me elame ära, aga peame väga jälgima seda olukorda.”

Kallinevad nii kütus kui ka lisasöödad, mida piimatootmises olulisel määral kasutatakse. Näiteks kui möödunud aastal said tootjad söödateravilja kätte keskmiselt 1,4 krooni kilogramm, siis sel aastal on tootjal vedanud, kui vilja õnnestub osta 2,5 krooniga. Rapsikoogi hind on tõusnud aastaga 3,5 krooni pealt 4,2 kroonile.

Eestimaa põllumajandustootjate keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt tõdes, et terves Eestis on olukord suurele osale tootjatest jätkuvalt keeruline, sest kriisiajast on üleval võlakohustused. Ees seisavad aga kulutused keskkonnasäästlikkuse ja veeohutuse alaste nõuete täitmiseks. Üllas Hunt märkis, et sel aastal kerkinud piimahinna võrdlemine möödunud aasta omaga on täiesti vale, sest 2009. aasta oli absoluutne anomaalia, kus Eesti majandus kukkus oma 15 protsenti ja kauplused tegid meeletut allahindlust.

“See on selline aasta, mis tuleks statistilisest arvestusest üldse välja võtta, seda ei saa hinnavõrdlusena kasutada,” ütles Üllas Hunt. “Kui võrrelda aga praegust hinnatõusu eelneva 3–4 aasta lõikes, siis selles kontekstis pole seda üldse olemas.” Ehkki Eestis leidub palju liberaalset arusaama, et ka põllumajandus peab end ise ära majandama, loodab Üllas Hunt oma sõnul, et Eesti riik kasutab oma õigust ja annab kahel järgmisel aastal põllumajanduse toetuseks rohkem otsetoetusi kui tänavu.

“Küsimus on selles, kas me tahame säilitada olemasolevat piimatootmise mahtu või mitte. Selle taga on eksport ja töökohad ja maaelu,” selgitas Hunt. “Iga miljon, on seda siis kümme või rohkem, on igal juhul sektorile tänuväärne.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 35 korda, sh täna 1)